Informatsiooni suunatus annab teada, et enese kogemusele on olemas põhjus – Minuga ei taheta koos olla – Mind ei valita ühte – Mind jäetakse välja - põhjus on Minus. Põhjus toob kaasa järelduse – ei ole vahet, kuhu lähen ja kuidas olen ja kellega olen – tulemus on sama, sest Mina olen sama.
See teadmine toob kaasa hirmu, ärevuse, viha, kadeduse, üksinduse, valu ja kurbuse tunde – seda siis, kui teine ei helista, ei vasta, ei hoia ühendust, ei ole huvitatud, ei jaga ühises olevat/ ühise ja enda kohta käivat infot - seda siis, kui teine on vihane, on eemal, on äraolev, on ükskõikne, on teis(t)ega.
Sellise infoga kohtumine ja koos olemine toob kaasa automaatse järelduse – eelnevad kogemused ja nende põhjal tehtud järeldused ja põhjuse kinnitamise. Tegelikkuses tähendab see seda, et informatsiooni ei ole võetud vastu, oleva aja teadlikkusega ning olemas oleva teabega, kui enese järeldus on tõsi, ei osata midagi peale hakata – sellest ka jätkuv tunnete tulv – läbi töötamata ja vastu võtmata informatsioon on endiselt alles.
Möödunud aja kogemuste kordumine tähendab samasisuliste situatsioonidega kohtumist – koos olemist ja elamist nii nagu oleks tavaline ja hea ning näib, et ollakse oluline, kuid siis jõuab kätte hetk, kus tõde ja teise eesmärk on selgelt nähtav ja kogetav.
Teine pööritab silmi/ annab mõista, et ollakse üleliigne/ valib lahendusi, mis teevad valiku nähtavaks/ teine valib vägivalla, et, enese viha saatel, ise ennast välja elada/ teine valib sõnad, et enese põlgust ja vastikust väljendada/ teine valib kahetine olla - naeratab ja näib sõbralik, kuid silmad jäätavad ja sõnad salvavad. Kohas, kus on võimalik valik – teeb teine oma valiku ja jääb selle juurde, kordustes.
Möödunus tähendas selline olukord ära minemise võimatust – sellise olukorra vältimatust – korduvalt tuli üle elada situatsioon, milles üks info vahetus teisega – kordus see, mille sisu oli üks – Mina olen teise jaoks vale. Sellest ka see lahendus, millega info vahetusele reageeriti – aktiivne väljendus/ ennast kustutav lahendus – Teine peab/ Mina pean.
Muster toob kaasa teadvustamatu korduse – situatsiooni, millele ei ole elutervet ja loole vastavat lahendust. See tähendab, et kuigi valik on olemas ja erinevad lahendused teostatavad, kehtib endiselt vana info – Teine peab/ Mina pean. Teine peab Minuga koos olema ja Minu jaoks olemas olema/ Mina pean sellist suhtumist taluma, sest Mina olen teisega koos.
Lapse omab järeldust – Oluline teine on Minu jaoks oluline – kuna Mina olen olemas, siis teine peab Minuga olema – Minule on teist vaja, et ise ennast kinnitada – Mina olen Laps = Minul on Ema/ Isa = Minu Ema/ Isa armastab Mind – see tähendab, et tahab Minuga koos olla.
Traumaatiline kogemus tähendab, et laps ei suuda enese järeldust kinnitavat informatsiooni ise endale anda ja keegi teine seda ka ei tee – selle asemel on olemas teistsugune tõde, mis annab lapse kohta teada, et tema ei ole see, kellena tema ennast usub olevat. Selles kohas sünnib vajadus, enese teadmise kinnitusele – seda on vaja, sest seda ei ole.
Selles kohas ei ole tegelikkuse nägemise ja kogemise põhjal tehtud korrektuuri – Minu Ema/ Isa on inimene – see inimene ei taha, sellisel/ senisel moel, Minuga koos olla. Laps läheb lukku ja tema aju läheb lühisesse, sest tegemist on eksistentsiaalse küsimusega – Minapildi muutusega, mille kohta lapsel ei ole selgitust ega lahendust – tema ise ei taha ega saa ära minna ja Ema/ Isa ei vii oma vajadust täitvat lahendust täide, kuigi teeb selle nähtavaks ja ähvardab sellega.
Hirm, kaotada enese jaoks oluline, kes võrdub iseendaga – Mina ei saa olla Laps, kui Minul ei ole Ema/ Isa - sunnib last klammerduma, selle külge, mida tema ise ei ole võimeline endale andma - enese olemas olemisele kinnitust - mõistmata, et see on rolli kinnitus, kuid ei elava inimese tõestus.
Lahti laskmise juures on kõige suurem raskus hüpata tundmatusse – tulevik on teadmata ja senine võib osutuda hinnaliseks, kui tõdeda, et see on oluline, kuid seda enam ei ole. Enne, kui ei ole järgi proovinud – kas Mina vajan või saan teise ja suudan ise – ei saa lahti lasta, sest tagasi enam pöörduda ei ole võimalik.
On tavaline, et enesele olulisest lahti laskmast takistab lapsele antud tegelikkusega manipuleeriv informatsioon – Sina ise ei saa ega suuda/ kedagi teist Sinu jaoks olemas ei ole/ keegi teine Sind ei taha. Lapsele antakse teada, kuidas teda nähakse ja mida temast arvatakse ning temale tehakse suure Maailma karmid „tõed” teatavaks. Loomulikult ei öelda, otse ja sirgelt, et teatavaks tehtul on eesmärk – allutada, sundida kuulekaks ja tõestada vanema olulisust.
Möödunu lahendamatust näitab see, kui suureks kasvanud inimesel on raske lahti lasta lapse ajast kaasa kõndivast hirmust, mis teda ette hoiatab ja otsust tegemast takistab - selle asemel, et tunnistada endale – mitte üks inimene ei pea Minuga koos olema – ka Ema ei pea, ka Isa ei pea, ka Laps ei pea. Kui inimene peab, siis see ei ole tema vaba valik – sel juhul tuleb selle eest, et tema on sunnitud Minuga koos olema, iseendaga maksta.
Inimene, kelle ees on teema ja, kelle sees on erinevate tunnete segadus – annab endast teada. Tema osutab teisele – vaata, mida Sina Minule tegid – vaata, mida üle elama panid – miks Sina ei helistanud, ei küsinud, kohale ei tulnud – kuidas Sina said ennast valida – see ja see oli valesti, Minuga seoses ja ebaõiglane Minu vastu.
Teine näeb ja tunneb, et temast tehakse süüdlane – tema on süüdi selle eest, et enese valis ja iseendaga arvestas – tema on süüdi sellepärast, et ette ei mõelnud ega ära silunud – tema on süüdi, sest ei osanud ära arvata ja õigesti teha/ olla/ valida. Teine tunneb ennast vähemana ja ohustatuna, sest teda sunnitakse ise ennast valeks tunnistama.
Enesest mitte teadlikud inimesed ei oska sõnastada ise ennast, enesega toimuvat ja enesele osaks saavat - sellepärast teevad nad oma teema nähtavaks - teist ründavalt, teisele osutavalt, teist süüdistavalt, ennast kaitsvalt – Minu tunded on Sinu süü ja vastutus - Sina oled nende autor - Sinu samm/ valik/ väljendus põhjustas Minu tunde.
Sellise käitumise eesmärk on osutada, et teine annaks/ võimaldaks sellise informatsiooni, mis kaotab tunded ära. Seda, mida ei ole, seda ei ole - teine ei tee seda või kui teeb, siis sunnitult. Sel moel saadud info ei jää alles - see muutub valeks tagasi ja seega tulevad ka tunded tagasi. Sellest ka kontrolli ja allutamise vajadus.
Lapses aset leidev häiritus, mis on ühendatud, kellegi teise informatsiooniga, lapse ja lapsega seonduva kohta, on ka selle teise vastutus. Lapsel on õigus anda endast teada ja soovida enesega arvestamist - nendelt, kellega ta elab ja on koos ning kellel lasub vastutus hoolitseda lapse heaolu ja vaimse tervis eest.
Siis, kui lapsel on hirm, üksinda jääda ja eraldi seista – Mina olen üksinda, sest Mina ei saa enam tagasi minna – Mind on jäetud välja/ Mina olen eraldi, sest teised hoiavad kokku/ see, et Mina olen nähtaval, annab võimaluse Minule osutada – Minu olemised ja väljendused on valed.
Sellised kogemused näitavad, et lapse tunnetega seotud lugusid ei ole lahendatud, vaid neid on välditud. Teema tõustes on last lükatud eemale, häbistatud, valeks nimetatud, karistatud, vaigistatud. Meie teema asemel on olnud – See on Sinu teema, mis ei puuduta Mind/ Meid. Jäta järele või seisa üksinda – pead ise ja üksinda toime tulema.
Ei ole vahet selles, kui väike või suur, noor või vana, inimene on – tema saab sellest aru, mida tema kohta tuntakse ja millise emotsiooni ta teises inimeses esile toob – kohustus, sundus, vastikus või vaba tahe, ühise loomine ja otsimine, positiivsus – mitte olulisus ja olulisus.
Kui inimesed oleksid ausad ja valiksid enesega kooskõlas oleva – oleksid kirurgid, kes teostavad operatsiooni ega jäta mädanevat kudet/ organit kehaga seotuks – siis jääksid ära pikale veninud agooniad ja viltu kasvamised. Selle asemel sunnivad inimesed end jätkama selles ja seda, mis ja kuidas on nende jaoks vale – selle jaoks, et õiged olla ja enese tegelikkusest vaikida, nad valetavad, moonutavad ja kasutavad vägivalda.
Valega elamine tähendab, et enese tunde teema tõstataja ja enese kohta selguse otsija jääb süüdi, sest tema rikub temale etendatud ja tema osalusega teostatud näitemängu ära. Sellel hetkel, kui tema küsib küsimuse - Kas Mina olen Sinule oluline? - ja teeb enese tunded nähtavaks – tuleb nähtavale see, mida on varjatud. Seda ja sellist Meie -t, millest on räägitud, ei ole – seda, mida ja kuidas on väidetud, et tema jaoks on olemas – seda ei ole.
On olnud ühes olemise ja ühes olija(te) talumine, täitmata vajadused ja väljapääsuta olukord. Ei ole põhimõtet – Siis, kui Sinul on hea, siis on Minul/ Meil hea. Õieti on olnud küll, kuid see on rollide Maailma põhimõte – Siis, kui Sinul on, Minu/ Meie arvelt, hea, siis on Minul/ Meil hea – st Sinuga koos olemine on Minule/ Meile talutav.
See ei ole sama inimeseks olemise tõega, mida valides, on igal ühel vastutus enese, teise ja kogu terviku ees – inimene ei kasuta – tema hoiab ja loob, sest see on tema ja on temale – tema panus ja enese kasv on temale oluline – sellepärast on aus ja tõene ja kätte saadav informatsioon kõige alus.
Rollide Maailmas ei ole kõik suhted enese omad – sageli on sellel suhtel omanik ja ise ollakse tollele alluv/ kuuluv vahend. Sellest tulenevalt otsitakse lahendusi, kuidas teise eest, ennast ja enese oma, kaitsta. Omanik kaitseb oma Maailma ja kontrollib vahendeid, et need ei lõhuks Maailma ära ega vaidlustaks tema positsiooni.
Suhte omaniku sõnum on - Mina ei ole midagi teinud, ise oled selline. Mina ei pea Sinu jaoks ja pärast tegema ja olemas olema. Sina oled Minust vähem ega ole Oluline. Vahendid otsivad endale olulisust ja tõestavad enese tähtsust – nemad on võimelised omaniku vajadusi täitma – see teeb neist Olulised. Vahend ei talu võrdlust ega sama olemist – see vähendab enese võimalusi ja takistab ise ennast olulisena kogemast.
See kõik näitabki, et Meie-t, mis on ühine ja kõigile sama, ei ole olemas. Selle asemel, et vaadata ühist ja enese samme selles, vaadatakse seda, kes teema avas. Teise loos avaneb enese oma – kui juba, siis lööme kaardid lauale. Sina ise – oled seda ja tegid teist – saad Minuga arvestada, kas nii või ei üldse.
Suhte omanik ei taha, et tema Maailm ära lõhutakse ja temalt Olulisus ära võetakse – sellepärast annab ta teada - Karda Mind kaotada – ole Minule kuulekas, sest Sina ise ei ole oluline – Sinus endas ei ole tähtsust – ilma Minuta ei ole Sina keegi – Mina olen Sinu algus ja Sinule vajalik.
Õige jutt – Olulise teise puudumine teeb suhte temaga kättesaamatuks. Möödunus võisid sellel olla tõsised tagajärjed. Lapse hirm ei ole oleva aja reaalsus – suure inimese teadlikkus annab teada – Mina olen ilma teiseta olemas ja jään endiselt olema – teine ei ole Minule eluliselt vajalik.
Teise kaotamise hirm tähendab iseenda tunnete sõnumi mõistmist – siis, kui teisele ei sobi, siis teine, Minuga ühist, ei vali – teine astub eraldi seisma ja liigub edasi. Teise sammu põhjus on temas - Mina saan sellest osa.
Vastuolu, enesega ja enesele saadud vastuse vahel, lähtub erinevatest eesmärkidest – laps andis endast teada, et tema tunneb nii või kogeb sel moel, et temaga saadaks arvestada, et temal oleks teisega parem koos olla – info lähtus tõsiasjast, et temaga ei arvestatud ja temal ei olnud hea olla.
Suhe inimesega, kes ei vali arvestada ega nõustu ise ennast ja ühist harutama, tähendab, et too keeldub sellest informatsioonist, mis temale teatavaks tehakse. Senine on tema maksimum ja ta ei ole nõus, sellesse suhtesse, enamana panustama – see võtab temalt vähemaks, sest see suhe ei ole, inimese jaoks, vabadus ega kergus – see suhe on kohustuse talumine ja kohustuste täitmine.
Laps koges teise inimese valikut ja tõde - eraldatuse, üksinduse, hüljatuse, kurbuse, viha ja valuna - tema, rollina ja iseendana, ei ulatunud teiseni - teine ei valinud Last endaga ühte siis, kui inimese tahtmisi ja valikuid otsustas ja teostas.
Last ei võetud, kuid kellegi teise, sealt samast, see inimene valis endaga ühte - sellest ka see Mina ise olen enesele osaks saava põhjus - Laps nägi ja koges, et tema jäi välja ja eraldi. Sellest kogemusest andis ta teada, kuid seda ei mõistetud - selle kohta ei antud teada, et - Mina saan Sinu kurbusest ja üksindusest ja hirmust aru - Mina arvestan sellega. Selle asemel nähti info edastamise viisi ja nimetati laps Valeks ja Häbiks, kes jäeti eraldi seisma ja veel kaugemale - tõestatud põhjusega.
Marianne
04.09.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar