XXXIV-s Alkeemias avaldatud lugu
http://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/meelerahu/solvudes-proovid-sa-peatada-maailma-muutumist?id=84769803
http://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/meelerahu/solvudes-proovid-sa-peatada-maailma-muutumist?id=84769803
Mille
pärast või mille peale poleks Sa oma teel kõndides küll solvunud
olnud ning vahest võiks Sulle selle eest isegi Maailmameistri tiitli
anda, sest solvumine tuleb Sul nii kergesti ja loomulikult välja nagu
hingamine, kuid tema sees olla ei ole tegelikult üldse tore. Sa ei
taha solvuda, kuid tegid seda taas, kui astusid tema sisse. Sa
solvusid, sest teine inimene tegi seda, mida tema tahtis teha, kuid
Sina jäid ilma sellest, mida vajasid. Sina solvusid takistuse peale
oma teel, kui kogesid, et Sinu tahe ei olegi kõige olulisem ja Sina ei
määra teise inimese valikuid. Solvumine on ajatu hetk, mille
pikkuse valid Sina ise.
Maailma
sündides hüüdsid Sa:„Ahoi, ma tulin ja olen nüüd olemas!” Sa
tundsid, et Sinu Mina tähendab tervet Maailma ja seega uskusid, et
Sinu heaolu tagamine on Maailma ülesanne. Sa solvusid, kui avastasid
ühel hetkel, et Sinu käest ei küsitud, mida Sina soovisid. See
juhtus siis, kui Sa kogesid, et Maailm Sinu ümber oli muutunud, kuid
see muutus ei meeldinud Sinule, aga Sinu käest ei küsitud, kas ja
kuidas Sina oleksid tahtnud, et ta muutuks. Sa seisid hetkes, mis
saabus Sinu jaoks ootamatult, sest Sina ei olnud selle jaoks
ettevalmistunud, Sina ei jõudnud kohaneda. Sa tahtsid, et Sina ise
oleksid Maailma muutnud või siis suudaksid ja oskaksid muuta
Maailma selliseks nagu Sina arvasid, et see Sinu jaoks olema peaks,
aga teha seda alles siis, kui Sina oled valmis ning tahad seda.
Sa
arvasid, et Sina ja Maailm moodustate ühise terviku, kuid Sa
tajusid, et te seisate eraldi -oled Sina ja on Maailm ning Maailmale
ei ole Sinu heaolu alati oluline. Sa kogesid, et Maailm astus ja valis olla
nii nagu tema seda tahtis teha ja siis Sa mõistsid, et ta seisis Sinust
eraldi. Sa järeldasid sellest, et Maailm on ohuks Sinu
turvalisusele, sest said aru, et Sina ei suuda Maailma kontrollida.
Sa solvusid, et peatada Maailma muutumine, Sa tahtsid võtta endale
hetke pausiks enne kui otsustad, mis saab edasi.
Sa
solvusid ja olid oma tunde sees, et näidata Maailmale, mida ta
Sinule tegi - see oli Sinu protest ebaõigluse vastu. Sa peatasid
hetke, et väljamõelda strateegia, kuidas olla ja mida teha edasi,
et saada see, mida soovisid. Sa mõtlesid, kuidas panna Maailma tema
valiku ja Sinule tehtu eest kahetsema – Sa tahtsid tasuda talle kätte,
lootuses panna Maailma tundma seda sama, mida Sina tundsid. Sa
soovisid Maailma karistada, kuid seda tehes karistasid Sa iseennast,
sest jätsid ennast ka ise omal tahtel ilma sellest, mida soovisid,
kuid ei saanud, sest Sina tahtsid, et Maailm selle Sulle annaks, kuna
uskusid, et see oli tema kohustus, sest te olite seotud. Sa ootasid
solvumises, et Maailm tuleks ja parandaks vabandades oma vea, kuid
Maailm ei tulnud ja Sina olid üksi.
Sinu
solvumine muutus vihkamiseks, sest oma jõuetuses soovisid energiat
juurde, et suuta muuta Maailma Sinule sobivaks ning jõudu, et toime
tulla teadmisega, et Sinu heaolu on ainult Sinule oluline ja Sa pead
ise enese eest vastutades hoolt kandma. Sa vihkasid olukorda, milles
olid ning Sa põrnitsesid Maailma ja mossitasid enese sees, sest
nägid, kuidas Maailm muutus ja liikus edasi hoolimata sellest, et
Sina peatudes lootsid ta peatada, et nii saada see, mida Sina vajasid
ja alles siis lubada tal edasi liikuda. Sa kogesid, et ei suuda
Maailma kontrollida.
Sa
istusid oma peatatud hetkes ja pidasid sisimas kõnet Maailmale:”
Soovin, et enne kui astud, valid, ütled ja oled mõtled minu peale,
sest mina tulen enne Sind, kuna Sina oled minu heaolu tagaja. Palun
ära tee nii, et Sa jätad mind üksinda ja iseenda hoolde. Mina ei
saa ise tõusta ja minna otsima ning andma enesele seda, mida ma
vajan. Mina vajan Sind, kes Sa oled minu jaoks olemas – Sina oled
minu jaoks mina ise parimal võimalikul moel – nii tajun mina seda
Maailma. Ma solvun, kui avastan, et Sinu valikud ei ole tehtud minu
pärast ega jaoks – see on eraldi seismise valu, mis teeb haiget,
mida üha uuesti kogen, kui avastan, et olen siin Maailmas üksi.”
Sinu
solvumine on Sinu enese poolt peatatud hetk varajases lapsepõlves,
mis kestab seni kuni kasvad täis ja võtad ennast vastu. Siin
Maailmas Sa kohtud ja vahel ka põrkud teiste inimestega, kuid Sa ei
jää seisma, sest Sinul ei ole vaja peatust. Sa lähed ise edasi,
sest lood iseenda jaoks Maailma ja teed seda üha uuesti nii nagu
Sina valid.
Peatudes
oled Sa ootuses, mida on raske taluda, sest hoiad ennast kinni. Sina ise takistad ennast edasi astumast, sest ootad, millal Maailm tuleb tagasi
sinna, kuhu Sina paigale jäid. Sa ootad, millal Maailm märkab Sinu
puudumist enese seest ja peatub ise, et Sind üles otsida. Kuid
Maailm ei peatu ega tule tagasi, sest temal ei ole vaja tulla, tema
liigub ja muutub üha edasi. Sinul tuleb otsustada, millal lased
lahti sellest takistusest, mida Sa solvudes oma peatuse põhjuseks
valisid. Sina valid, kas Sa vajad seda, mida arvasid end vajavat ja
leiad selle saamiseks ise tee või ei ning Sina ise otsustad, kas kõnnid
taas edasi, olles Maailmaga ühes, kõrvu, tema sees või eraldi.
Marianne
16.12.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar