pühapäev, 19. veebruar 2017

EELMISTE ELUDE SIDEMETE VÕLUD JA VALUD VOL 2 Suguvõsasüsteemi tööriist

Pühendusega kaasteelisele Kalmer Kasele, kes soovitas selle loo kirja panna ja avaldada.




Selle loo kivikeste rajaks ladumine algas veel enne minu käesolevat elu. Kuid ühe märgi iseenda jaoks võin panna 3 aastat tagasi alanud füüsilise tervise halvenemisele. Esimesena proovisin end ise aidata, seejärel pöördusin ühe aitaja mehe poole, otsisin abi arstidelt, reikist ja nõelravist. Põhjust ei leitud ja lihtsalt rohtu võtma jääda ei soovinud.

Ma hakkasin otsima vastust küsimustele, mis mul viga on, miks see juhtus ja kuidas seda parandada. Paraleelselt nendega kulgesid küsimused päritolu perekonna kohta - miks minu suhted ema, õe ja vennaga on keerulised ja miks ma tunnen end sellest perest välja jäetuna.

Vaimne Rännak on olnud pikk, väga pikk. Selle sisse jäävad nii minu eelmised elud, vanavanemate elud, minu päritolu perekond ja minu elu. Siia sisse jäävad erinevad õpetajad, meditatsioonid, konstellatsioonid, holistiline nelik, juhendatud rännakud, Bachi õieteraapia, ETF, shindo jooga, Accsessis barsi punktide mõjutamine, reiki seansid, töö iseendaga ja pidev küsimuste küsimine ning neile vastuste otsimine.

Rajakivikeste valik on olnud tunnetuslik. Oma rännakul ei ole ma valinud kõike ega kõiki, mis minust möödus või, millega/ kellega ma kohtusin. Minuni jõudis info, inimesed ja teraapiad, mis kõnetasid. Ma tunnetasin, et see koht, see sündmus on oluline - tuli teadmine - ma sinna lähen.

Kirjapandud lugu annab aimu suguvõsa süsteemide suurusest ja jõust ning pisikeste inimkübemete võimest seda muuta ja mõjutada. Küsimus, millele ma kogu aeg vastust otsisin puudutas minu tervist, see oli liikuma panevaks mootoriks. Algas kihtide koorimine. Esimese Rännakuna käisin ära oma sünni juures. Leidsin sealt oma suurima hirmu. Seejärel, Konstellatsioonis, sain teada, et minu füüsilise tervise teema taga on vanavanaema ja tema kolme lapselapse küüditamine Siberisse. Sealt tuli jäisus, mis hoovas minu sees. Nüüd teadsin, kust see tuli, kuid ei teadnud vastust miks ja kuidas sellest vabaneda.

Seejärel elasin, Meditatsioonis, läbi oma vanaisa meeletu viha ja valu maailma vastu kui ta sai teada oma ainsa poja surmast. Leidsin sealt info, miks ma olen oma pere nö must lammas. Sain teadmise, et minu õde on vajanud, et ma otsiksin vastuseid, mida ta ise ei saa leida ja meie keerulised suhted on olnud tema alateadlik surve minu suunamiseks sellele teele. Lahendasin ära suguvõsa päikese teema. Selle tulemusena toimus tuntav kergendus ja rahunemine/ leebumine teemat puudutanud elusolevate inimeste vaimses ja füüsilises energias.

Seejärel, Konstellatsiooniharjutustes, otsimine: Kas ma olen oma teel? Kas ma olen ema- isa sidemesse kinni jäänud? Olid teatud teemad, lahendasin need ja sain edasi astuda. Seejärel, Sisemise lapse tervendusel, elasin osalisena läbi oma vanemate kohtumise, minu armastusega eostamise, armastusega sünni ja armastusega kasvamise. Koos ema ja isaga ( isa on surnud ja tema eluajal nägime teineteist paar korda, kuid mitte isa ja tütrena, vaid võõra mehe ja ühe naise lapsena, me ei suhelnud kunagi) käisin läbi oma elu tähtsamad etapid. Sain sealt omamoodi rahu, pähe tuli ruumi juurde ja energia vallandus paisu tagant.

Kusagil vahepeal oli Naisliini tervendus. Selle käigus lahenes vanaema ja ema vaheline teema, seejärel pöördus ema esimest korda minu poole ja me suhtlesime. Ma sain esitada mulle olulise küsimuse „ Kas ma olen oluline ja tähtis just sellisena nagu ma olen?“ Vastust ma veel südamega ei uskunud.

Seejärel nö "juhuslik" kohtumine õega. Lihtsalt, Tallinnas, suvalises poes teineteisest möödudes. Me ei olnud kohtunud ega suhelnud 5 aastat. Ma olin jahmunud, et ta mind üldse kõnetas. Ma ei saanud aru, miks ta mind verbaalselt ründas - ainus, mida ma suutsin, oli end kaitsta ja enda olemasolu ja elu olulisust tõestada. Ta lõi justkui nähtamatu piiri, paigutades mind ühele poole ja pannes teisele poole nii minu päritolu kuid ka minu poolt loodud perekonna - asudes neid kaitsma ja minu tehtut ning tegemata jätmisi hindama. See juhtum viis tasakaalust välja. Otsisin abi. Käisin esimest korda ETF-i teraapias. Toimus emotsioonide tasakaalustamine - tulemuseks teatav kergendus. Üsna ruttu sai tehtud Konstellatsioon: mina ja õde. See näitas lihtsalt kahte inimest, kelle vahel on jahedus, kuid ei midagi erilist.

Seejärel kolm kuud Õietraapias isiklike kihtide koorimist. Tasakaal oli tugevasti tasakaalust väljas. Leidsin südamenaeru – see oli kõige lahedam osa sellel rännakul – teatud lülitid käivitasid minus naeru, mis ei lõppenud ega lõppenud. Iga mõte, teiste poolt lausutu ja enda püüe rääkida, süvendasid olukorda. See võis kesta ca 5-10 min järjest. See oli nii vabastav ja lõõgastav kogemus. Leidsin mitmeid vastuseid ja lahendusi iseenda jaoks. Kuu aega elasin väga sügaval mustas augus, valdas mõte, sellest kõigest siin maailmas, lihtsalt välja astuda. Aitasid Viie elemendi tantsus käimine, ETF teraapia ja füüsiline töö aias.

Seejärel, Meditatsioonis, elasin läbi siberi teekonna pikkuse, tajusin vanavanaema hirmu ja valu. Vanavanaema, nähes vahemaad kodu ja Siberi vahel, tundis meeletut Hirmu, kuidas saavad lapselapsed sealt üksi koju?

Nüüd teadsin, millest haigus tuli, kuidas see minu sisse sai ja mis tunne see on. Otsisin edasi vastust: Kuidas sellest vabaneda? Kui kogu eelnev mahtus kahe aasta sisse, siis viimasel poolaastal rajakivikeste paika klõpsamine kiirenes. Oluliseks teguriks sai shindo joogaga alustamine. Käisin, kaks korda nädalas, kahe erineva õpetaja tunnis. Erinevad lähenemised andsid tugevama tõuke ja sügavama enese sisse kukkumise.

Seejärel toimus paari nädalane spurt ja kulminatsioon. See hõlmas Accsessi tehnikaga barside mõjutamist. Tulemuseks energiavoolu liikuma panek ja ruumi vabastamine peas. Seejärel tagasiminek eelmisesse ellu. Sealt saadud info oli minu jaoks väga võimas ja andis vihjena Võtme sugvõsa süsteemi parandamiseks. Sellele järgnes Konstellatsioon, kus pandi üles minu päritolu perekond: Isa, Ema, Mina, Õde ja Vend. Võti keeras ja suguvõsa süsteem paranes hetkel kui sosistasin õele „Ma armastan Sind!“

Mis oli see oluline hetk eelmises elus, mis mõjutas tervet suguvõsa süsteemi?

1942.a Hamburg, mina 36 aastane JUUDI soost SS ohvitser, Herbert.

Olen koju jõudnud ja seisan suures saalis ühel pool lauda. Teisel pool minu naine (selles elus õde) kogu perega. Laud on vaheks minu ja nende vahel. Uksest sisenevad sõdurid. Toimub arreteerimine. Mees on üllatunud, tardunud, külmunud ja vabanenud. Naine, sakslanna – rikkast perest pärit, andis oma mehe üles, sest soovis vabaneda pidevast hirmust. Mees oli olnud, oma salatud rahvuse tõttu, ohuks tervele perele.

Mees poodi samal päeval. Viimastena toimetasid temaga kaks meest ( selles elus minu abikaasad).

Selle elu ülesanne ANDESTAMINE.

Lausega, „ Ma armastan Sind“, oma Õele siin elus, andestasin ma oma Naisele eelmises elus.

Selle konstellatsiooni lõpus ütles minu tütar (18a), et ta esimest korda tunneb minu poolt talle öeldud lause “Ma armastan Sind!“ sisu ja mõtet. Mina tundsin, et see, mis mulle on antud, selle võla olen suguvõsale tasunud – tundsin vabadust, energiat ja rahu.

Seejärel sain aru, et ei ole oma perekonda (abikaasat ja lapsi) siiani näinudki. Olin elanud ja olnud suunatud suguvõsale. Tervisehäda füüsilised ilmingud on ikka alles ja ikka otsin edasi vastust küsimusele: Mis hoiab või miksi mina ise hoian teda ikka veel minu/ enda küljes kinni? Ränak jätkub.


PS Selle elu kokkupuuted Saksamaaga. Koolis õpisin saksa keelt. Noorena lugesin väga palju II maailmasõja kohta, valisin nii ilu – kui teatmekirjandust. Saksamaal käisin aastatel 1994-1998. Esimene sihtpunkt oli ja enamus ajast viibisin Hamburgis. Ma nimetasin ennast salakuulajaks – ma sain saksa keelest aru, mõistsin mis räägiti, kuid ei suutnud samas keeles end väljendada. Kord, vanade ja kallite villade rajoonist läbi sõites, tundsin, et olen selle kohaga seotud. Sel hetkel arvasin, et lähen sinna tulevikus, kuid olin tegelikult olnud minevikus. Selle Rännaku ajal nägi aegajalt hirmuunenägusid, mis seostusid alati II Maailmasõja ja SS-lastega.

Kui „Estonias“ tuli lavale „Viiuldaja katusel“ Jüri Krjukoviga peaosas, siis käisin seda pea 10 korda vaatamas ja alati elasin hingeliselt juutide saatust läbi. Kuu aega tagasi ostsin CD plaadi juudi traditsionaalide ja vaimuliku muusikaga. Soovisin teada, kas tekib mingeid tundeid – seoseid. Üks lastelaul tõi pisarad silma, seal oli midagi, mis puudutas üht keelt sügaval, sügaval.


Marianne

19.02.2017.a

Kommentaare ei ole: