Pildiline kiri – sisekõne enesele mõistetavas keeles. Mina tunnen – kuid, mida ja miks. Emotsioonide küllus toob kaasa segaduse – mis on see, mida Mina tunnen. Enese ära seletamine on raske, sest kõik see, mis on inimese sees, ei ole tema info, iseendale – enamus sellest on taustamüra – peegeldused, samastumised, manipulatsioon – kellegi teise informatsioon, mida inimene võtab isiklikult või peab, ekslikult, enese omaks.
Inimene, kes on jäänud vaimselt täis kasvamata, kõneleb enesega erinevates vanustes olevana. Tavaline on tundega enese ära seletamised – selle asemel, et anda endale info - Mina tunnen ... ja mõtestada see suure aja selgusega – läheb inimene teisele teele.
On tavaline, et inimene hakkab ise ennast tundena looma. Vahel ta käivitub kohe – automaatne reageering, sest järeldus on, möödunus, juba tehtud. Teisal hakkab inimene ise endale enese lugu jutustama – ta võtab enese möödunust kogemuse ja hakkab selles kõndima – uuesti seda läbi elama.
See tähendab, et inimene avab mingi loo ja sirvib seda – ta mõtleb, kellegi teise käitumise ja enesele osaks saanu peale, ta näeb ja kuuleb möödunus aset leidnut, ta vastab ja seletab enese sees jne – see tähendab, et aset leiab briifing – enesele informatsiooni andmine – Minule sai osaks, Minu vastu tehti, Mina pidin, Mina ei saanud, Minul ei olnud, Minul oli – teine tegi, teine ei teinud, teine oli, teine ei olnud jne.
Inimesele on omane, et ta ei peatu ühes loos – ta avab teisi, samasuguseid või siis teemas sügavamale minevaid lugusid. Möödunu kogemused tagavad emotsionaalse seisundi – inimesest saab üleni tunne – seesama tunne, mis tõi sõnumi, mida inimene vastu ei ole võtnud. Selle asemel, et astuda loost välja, vajub inimene sohu – ta jääb oma tundesse kinni.
Inimene harjub sellise lahendusega – vahel see häirib, sest inimene tajub kinni jäämist, kuid kuna selline tegevus on harjumuslik ja vajalik, siis inimene jätkab sellega. Inimene elab ise ennast oma loo sisse – temal on olemas põhjus, kuidas ennast tunda – tunde sõnum on energeetiliselt aktiveeritud, kuid mitte läbi loetud.
Inimene ei mõista, et olevas ajas on ta saanud informatsiooni, mis annab temale, kellegi/ millegi kohta, kellegagi/ millegagi seonduva kohta, midagi teada. Selle infoga kokku puutumine toob kaasa reaktsiooni – inimene kogeb ebamugavust, häiritust, segadust – info on inimest puudutanud ja nüüd tuleb tal sellega tegeleda.
Uus info on X suuruse ja X sisuga - inimesel tuleb see tõeks tunnistada, see vastu võtta, see avada, seda töödelda ja enese järeldus teha – see on suhestumine, teada saaduga – vajalikud otsused, sammud, lahendused – võimalikud muutused, enesega seonduvas – enese vastutus olla kooskõlas ja teadlik.
Töö informatsiooniga tähendab aru saamist, kes informatsiooni puudutust koges ja kes sellele reageeris ja kes sellega tegeleb – millises vanuses inimene on ja kellena ta ennast teab. On tavaline, et vaimselt piiratud inimene kanaldab enese sees oleva häirituse vihaks, kurbuseks, häbiks, üksinduseks, hüljatuseks, hirmuks – enesele mõistetavateks tundeseisunditeks.
Selle asemel, et olla toimuvast teadlik, näha seoseid ja mõista olevat, astub inimene oma möödunusse – ta võtab riiulilt raamatu, lükkab sussid jalast ja seab ennast mugavasti sisse – inimene elab enesele kaasa – ta samastub – enesele antud info on pildiline kiri isendale nii nagu teleri ekraanil nähtud loo tegelasega samastutakse – Mina – Mina tunnen.
Enesele antud informatsioon, mis segadust tekitab, puudutab sageli inimest ümbritsevat ja inimesega seotud energeetilist infovälja – selles on ilmnenud, midagi sellist, mis ei ole enesega kooskõlas ega ennast toetav ega enese jaoks hea.
Ühises energiaväljas, kellegi mõtted, sõnad, teod, füüsilised väljendused on olnud negatiivsed ja lõhkuvad, senist muutvad, manipuleerivad jne. Inimene on häiritud, sest ta tunneb ennast selle energiaga seotud olevat - see mõjutab ja puudutab ja viib tasakaalust välja.
Võib olla, et keegi oli naeratava näoga või lihtsalt mööda kõndija või tegemist oli lähedase ja omaga – kuid see keegi väljendas ennast agressiivselt, vähendavalt, üle olevalt, eraldavalt – see keegi lisas olevasse energia, mis puudutas inimest häirivalt. Inimene ei olnud suletud ega ette teadlik – ta ei olnud valmis energia muutuseks – senine informatsioon ei näidanud sellist sammu ette.
On tavaline, et vägivaldses keskkonnas kasvanu, sellel hetkel, kui uus ja senisest erinev informatsioon ilmneb - jäätub, naeratab vägivalda teostava naeratusele vastu, tema sees käivitub enesehäbi, teda tabab ärevus, temas aktiveerub hirm, ta sukeldub süü tundmisesse. See tähendab, et inimene võtab vastutuse toimunu eest – teine, sest Mina – Mina olin enne – teine oli Minu vastus.
Kõik see, mida välja öeldakse, välja näidatakse, teoks tehakse – ei tähenda inimest, kes sellest osa saab – tema on publik, tema on võimalus, mida kasutatakse. Vägivaldses keskkonnas kasvanu ei oska ise ennast teise energiast eraldada – tema ei saa seda teha, sest ta hülgaks iseenda, tema ise põhjustaks iseendale tagajärjed, mille jaoks tal lahendust ei ole/ mida ta kogeda ei taha – seega säilivad valed piirid ja valed põhi mõtted – vägivalda kasutav teine kuulub enesega kokku ja vägivalda kasutav teine on Oluline – on enesest olulisem, rollina.
See, keda on tunnetega seonduva prügikastiks kasvatatud – see, keda on vägivalda kasutava teise ees ennast allutama õpetatud – see teab oma kohta ja osa siis, kui kõlab märguanne – jõu demonstreerimine ja väe kasutamine – vägivald ja vähendamine, erinevates vormides – inimene kaob – alles jäävad rollid – üks on vähem, kui teine.
Vägivaldne keskkond tähendab, et inimesel ei ole vägivallavaba kohta ja aega – see tähendab, et pinge tema sees koguneb - see tähendab, et läbitöötamata info hulk suureneb, sest avatud infotöötlus jääb ära – eesmärk on ellu jääda. See tähendab, et inimene kasutab tundeid, et ise ennast filtreerida ja eneses aset leidvat, enese moel, ära seletada.
Inimene, kes on vägivalla ja vähendamisega kohtunud ja koos olnud, ei saa kohe laheneda. Temale on vaja hingepausi – selle jaoks on vaja vägivallast vaba kohta ja aega – vaja on seda, et enese ümber on kõik rahulik ja kontrolli all – siis on võimalik lõõgastuda ja vabaneda, kuid vägivaldne keskkond tähendab seda, et ärritunud närvide ühenduste spasm ei vabane niisama lihtsalt – inimene vajab päästikut, mis annaks temale impulsi, mida tunda ja millisena olla – see toob mängu sõltuvuslikud tegevused, mis rahustavad ja jutustused, mis näitavad, kuidas tunda. Käsi sirutub, millegi järele – see on füüsiline lahendus, mõte suundub, millegi järele – see on vaimne lahendus.
Vägivaldne keskkond ei soodusta inimese vaimse tasandi kasvu – see tähendab, et inimene ei ole enesest teadlik – ta ei saa aru, miks ta reageeris – ta ei mõista, mida tundesõnum, tegelikult, temale teada andis. Tundega toodud sõnum on inimese kõrgem Mina, mis andis teada ebakõlast – tajumine, kui absoluutne kuulmine – olemas oleva lahti seletamine – sõnade taha nägemine, nähtavale toodu sisu avamine ja enesele teada andmine – see on oluline, võta arvesse, tegele sellega.
Selle jaoks, et mõista, milles on teema – tuleb inimesel olla tervik, ainult iseendaga – olla teadlik iseendast ja olla teadlik ümbritsevas toimuvast – olla teadlik, et ei olda selle teisega, kes on samas ja väljendub, üks suurus – see on teadmine ja nägemine, et ollakse eraldi ja ollakse erinevad – teine ei ole Mina ja teise sõnum ei ole Minu – Mina ise otsustan, millise info vastu võtan, kuidas seda töötlen ja mil moel sellele vastan.
Uus informatsioon, kuid vägivaldse keskkonna puhul ka vana teadmise üle kinnitamine, on mõistmine – Minu Maailm ei ole enam endine, sest kaardile on ilmunud uus tähis – kellegi teise tase/ väärtushinnang/ põhi mõte, mingi keskkonna tase/ väärtushinnang/ põhi mõte on nähtavaks saanud ja tähistatud.
Häire, mida inimene kogeb häiritusena, tähendab, et see tase/ väärtushinnang/ põhi mõte ei ole enesega kooskõlas – Minul ei ole hea – see keskkond ei toeta ega näe Mind/ ei toeta ega näe inimest, see teine ei loo Minuga ühes/ Mind ümbritsevas head ega enamat.
See on teadmine, et selles keskkonnas olles, selle inimesega koos olles - annan Mina oma energia teise käe ulatusse – Minu olemas olemist kasutatakse ära, et teine saaks ise ennast luua ja nähtavale tuua. Sellelt inimeselt, midagi vastu võttes, pean tänama seda, kes vähendab ja on vägivaldne Minu vastu. Sellest keskkonnast osa saades, tuleb tasakaalustada seda, mis ei ole oma olemuselt hea – see tähendab, et, olles ja osa saades, Mina ise aitan alles hoida ja edasi kesta sellel, mis tähendab inimest vähendavaid käitumiseviise ja mustreid.
Vägivaldses keskkonnas kasvanu on manipulatiivse käsitlemise tulemus – see tähendab, et vaimselt täis kasvamata inimene kardab eraldi olemist, vägivalla vastustamist, tõe välja ütlemist, selge vahe tegemist, lahku astumist – ta ei usu ega tea, et temal on selleks õigus – ta usub ja teab, et siis on vägivald suurem ja valusam, siis teda jäetakse välja, siis seatakse teda üksinda seisma ja tema osaks saab avalik häbistamine jne.
Hirm, olla üksinda ja eraldi, tähendab täis kasvamata jäänud inimest – see tähendab lapse tasandil kinni olemist – see on Mina pilt ja X vanuses Mina teadlikkus, mis ei lase enese jaoks vajalikku ja olevaga kooskõlas olevat sammu astuda. See on ka teadliku Mina poolt edastatud informatsiooni tõlgendus – Mina ise lõhun enese jaoks olulise ära, Mina ise lõpetan enese jaoks olulise ära – siis Mina enam ei saa ja siis Minul enam ei ole.
Täis kasvamine tähendab mõistmist – vägivaldsesse keskkonda jäämine tähendab vägivalla ja vähendamise jätkumist/ võimaldamist – enese energia andmist sellele, mis ei ole hea ega õige. Täis kasvanud inimene võtab enese eest vastutuse ja teeb teoks sammud, mis on võimalikud – Mina, selle keskkonnaga, ennast ei ühenda - selle inimesega, Mina, lähedast koos olemist ei vali. Olen teadlik. Mina ei ava ennast. Mina ei ole üks. Mina seisan eraldi.
Tagajärjed on hind, mis inimesel tuleb maksta - tunne annab inimesele teada, et oli midagi, mis oli oluline - tunne annab teada, et valik ei ole enese parim valik, kuid see on teadlik otsus. Tunne annab teada, et samm tähendab kasvamise protsessi - tunne annab teada, et inimene on oma sammu teinud ja ta on kohtunud mõistmisega - ta näeb ja kogeb seda, mis sai pärast - mida enam ei ole ja kuidas enam ei saa.
On huvitav, et vägivaldsest keskkonnast välja astuv inimene ei tunne rõõmu ega kergendust selle üle, et enam ei ole, et enam ei pea, et enam ei koge - hind, enesele valitud lahenduse eest, on olnud kõrge. Inimesena kasvanud inimene ei valiks sellist valikut, mille ta valis - ta ei läheks ära ega jätaks maha - tema jääks ja kasvaks enesega seonduvas ja enesega seotutega ühes - kuid ta mõistab seda, mis temaga kaasneb - ta saab aru sellest, mida tema teadlikkus kaasa toob - see häirib neid, kelle vaimne tasand on piiratud - vaimne piiratus mõistab inimesena kasvamist ja näeb inimesena vastutuse võtmist vägivallana - see erinevus toob kaasa veel suurema vägivalla.
Inimene ise lõikab seda, mida tema ise külvab - teadlik inimene valib, millal, kuhu ja mida tema külvab - kas selleks on soodus pinnas või ei ole. Vaimse piiratusega vägivalda kasutav ei ole soodne pinnas ega mõistlik valik - sinna külvates saab tagajärg olema see, millisena infot nähakse ja mil moel protsessi kogetakse. Soov, muutuseks, saab tulla inimese seest - jõuga sundides kohatakse jõudu - inimese kasvamise kohta informatsiooni andmist tõlgendatakse jõu kasutamisena - sellele vastatakse jõuga - enesele mõistetavale tasandile sundimisega. Kala ei saa hingata maa peal - ta vajab enesele sobivat keskkonda.
Marianne
07.01.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar