laupäev, 30. märts 2019

Palun pühitsust




Mummuliste kardinate vahelt
avatud aknast sisse,
kastene hommik astus.
Unisena sängist tõustes
päikesekirjule põrandale
jalgu toetades,
hingasin sügavalt sisse
ja uue päeva embusesse
usaldavalt astusin.
Käsi üles tõstes
ja mõnusalt ringutades
avali aknast välja,
kevadele vastu lendasin.

Värskusest niiskele samblale
esimese sammu astusin,
seisin keset laiuvat,
magusa mullana lõhnavat,
uut ja värsket kevadet.

Tundsin end õrna
ja nii haprana,
esimese õidepuhkeva
särava lillena -
mina elan ja kõnnin
Naisena.

Olen üleni kevade sees
ja palun pühitsust,
teele kaasa õnnistust -
tuule ja päikese
hella hoidmist,
Maa ja tule
tugevat toetust,
vee ja õhu
sulnist siidisust.

Kevad värvis tumedad veed
taevaga siniseks,
päike paistis kasvanud jõed
kullast säravaks,
tuul rahustas oma lembusega
tormavad veed
malbelt tüüneks,
hommik paitas minu põsed
õhetavalt punaseks.
Küpsenud armastuse magusus
huulil mänglemas,
olen mina, Naisena,
Maailmas elades
kevades kõndimas.


Marianne

30.03.2019.a



Kommentaare ei ole: