Lend

Libistan pilguga üle

maa, maja ja puude,

silitan lahti lastes

ja hüvasti jättes.

Tõusen üha kõrgemale

maad seljataha jättes,

lendan tiibade tõukes

üle ääretu vee

ja jõuan iseendani.

Seisan kaljul,

mis on kui üks kivi

ulatudes üles ja alla,

viies läbi aegade

ja tuues siia tagasi

taevalaotuse alla.

Seisan ja olen,

üle metsade ja maa

kaugele vaatan,

olen kohale jõudnud -

ma tulin koju tagasi.

Marianne

06.03.2019.a