Aeg-ajalt taban ennast vastuvaidlemast – see on minu jonnimine. On tahe, et juba olemas olev, mind ümbritsev maailmapilt, oleks teistsugune. Oleks selline, mida mõistaksin, sest oleksin harjunud samade seletuste ja alguse lugudega. Kuid on, sest oli, kuid mina ei tea kõike, mis, kuidas ja miks oli ja on. Tulemus on teine, sest tähelepanu on suunatud teisale ja vaadatud on teisest nurgast. Justkui samasuguste sõnade taga on teine mõte. Justkui samasuguste teede lõpus on teistsugune nimetus.
Jonnin väikese lapsena enese sees, sest tahaksin, et oleks nii nagu Mina Maailma olen tottunut nägema – on nii nagu mina tean selle olevat. Küsides, et proovida mõista, öeldakse – on, sest nii on olnud. Enda seest välja vaadates ei tundu see alati õigem olevat, sest ei ole justkui vajalik ega vahel ka mõistlik – kuid on kunagi olnud ja see on võetud kaasa ning nüüd korratakse – mina vaatan kõrvalt ja pealt, sest ei ole selle ajaga ühes kasvanud ega kõndinud.
Olen abitu ja segaduses, kui sõnad minu ümber annavad teise tähenduse ja mina ei saa neist aru – olen eksinud ja kõrvalejäetud. Olen enese maailma sees olles teisest maailmast välja jäetud. Teiste lugudes ei ole kirjas minu lugu – on joon vahel, mis eraldab lahku. On olnud, kuid mina ei ole olnud. On kaks erinevat aega ühe ja sama aja sees. Vahel tahaks hüüda - Muutke omad vaated ja tähendused ära, siis on minu maailm ühes teie omaga! Siis oleks mõlemail nii nagu see on olnud – üks sõna on üks tee, valik, ja lahendus. Seega oleks selgus ning valitseks üksteise mõistmine ning mina saaksin aru ja minust saadakse aru.
Sellel olemas oleval maailmal on ka mind keeruline mõista, sest mina ise kasutan neile tuttavaid sõnu teisiti. Minu lood ei ole nii nagu nemad on tottunut. Miks peaks teise keelde ümber pandud lugu olema lihtne lugu, kui see ei ole seda ka omas keeles alati ja kõigi jaoks? Tunnen, et vahel tõstetakse eneste jonnist vahe meie vahele. Ei taheta vaadata teise nurga pealt ega mõelda väljaspoolt sisse. Pole vahet kummal pool joont seistakse, kui inimene ei taha iseenda sisse ega iseendale otsa vaadata, siis on iga põhjus hea, et seista vastu või pöörata naljaks või keerata pilk ära või sõnada mõistmatuks. On, sest on olemas. On mõlemad Maailmad olemas, sest kaks erinevat Maad on ühe suure Ilma sees olemas.
Marianne
25.11.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar