XXXVII-s Alkeemias avaldatud lugu http://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/meelerahu/alasti-ehedus-ei-paista-alati-ilus-alasti-ehedus-voib-olla-vaga-valus?id=85198629
Sina seisad mere kaldal ja
imetled tema mäslevat palet – meri oma tormavas raevus on veetlev
ja kuidagi vabastav. Meri ka oma tuhande esimese moega on
kütkestavalt ilus. Üha uuesti tuled Sa mere juurde, et saada osa
tema võlust. Meri uputab laevu ja üle ujutab maid, kuid Sina mitte
kunagi ei ütle ega mõtle, et meri iseendana olles on kole või
inetu.
Sina seisad lagedal väljal keset
tormavat tuult, oled nii habras ja kaitsetu, kuid tuule tuhin ja
vihisev hääl köidavad Sind temaga ühte. Sa naudid tuule puhanguid
ja metsikuid iile, kui ta Sind teelt lükates ja riideid sasides
vuhiseb kiiresti mööda. Tuul murrab puid ja lennutab katuseid, kuid
Sina mitte kunagi ei ütle ega mõtle, et tuul oma eheduses on kole
või inetu.
Sina, inimlapsena, võtad ühe
sõõmu tunnetekaevust ja oled ehe, kui tundel lased voolata. Sa
tunde endasse võtad, nüüd siis tunned ja oled, kuid Sa ei meeldi
enesele, sest usud, et Sina oled inetu oma tunnete väes. Sina ei
imetle oma enese raevu või viha jõudu, kadeduse rohelist sood ega
solvumistest võsunud vimma, sest see kõik tundub koledamast koledam
ja Sa ei köida vaid eemale peletad. Sein ehitatakse Sinu ja Maailma
vahele kui pilk keeratakse kõrvale, Sind noomitakse või saadetakse
minema. Sina pead eluteel käies õppima, kuidas ennast kontrollida,
et enese sees olemas olevat varjates peita. Kuid see on tõeliselt
raske ülesanne ja sellepärast Sa seisadki tuule piitsutavas raevus
ning mere möirgavas laines, sest nemad on vabad oma eheduses. Mitte
keegi ei seisa tuulele ega merele ette öeldes – kontrolli ennast,
sest Sina pole ilus olles alasti iseenda eheduses!
Sul on halb enese sees, sest Sa
tahad seda, mida Sa ei saanud ning Sa ei taha seda, mida Sina said –
olemise tegelikkuse sees. Sina ei taha seista hetkes, mida Sina muuta
ei saa. Sinu tahtmine on kõige olulisem ja sellepärast ei lase Sa
oma tundest lahti, sest see on Sinu oma. Sinu tahtmine on Sulle kõige
olulisem, sest see on Sinu kontroll Maailma üle.
Enese tunnete käes või teise
tunnete ees pole kunagi kerge seista, sest tunne tuleb ja püüab
Sind puudutades endasse haarata. Tunne tahab Sind paigast liigutada,
ta otsib kohta, mille vastu murduda, et siis lahenedes rahuneda.
Tunne on jõud, mis energiat kasvatab ja nii Sind määrides mustab
või puhtana särades ilusana näitab – see kõik oled Sina ausas
eheduses. See, millega maadled tunde kasvades on uskumine, et Sina
pole ilus oma tunnete väes ning nii Sa piinled ja vaevled oma
tunnete käes, sest Sa ei meeldi enesele kui tunne läheb käest ja
ta võrsub Sinu seest välja, kasvades suuremaks kui Sina.
Seda jõudu, mida Sa kasutad
tundele vastuseismiseks kasutad Sa tegelikult tunde kasvatamiseks.
Öeldes endale – Mina ei taha oma tunnet! – ütled Sa tegelikult
– Mina tahan tundele lahendust! - Mina ei taha! ja Mina tahan! Kui
tunne on suurem kui Sina, siis Sa ei saa enam temast mööda vaadata
ja Sul tuleb vaadata oma tundesse sisse, et teda vastu võtta. Tunde
käes vangis olles mõistad, et Sinu õppetükk jätkub, sest eksam
on veel sooritamata. Sa oled abitult õnnetu, sest ebaõnnestumine on
valus – tundega käsikäes ühes olles oled ju must ja määritud,
Sa pole puhas ega ilus, vaid tuhmilt ja ilutult inetu. Oma tunde ees
seista on valus, sest see on Sinu enese halvavalt hammustav hirm, mis
Sinul tuleb taltsutada.
Sina ei ole oma tunde väes kole
ega inetu, sest tunne on värv, mis vahetub. Tunne on pilv, mis
sõudis päiksele ette ja varjutas valguse, kuid tuul hajutab udu ja
valgus on taas ehe oma alastuses.
Marianne
31.01.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar