Igal õhtul, kui teatris algab etendus, läheb saal pimedaks – kogu valgus suunatakse lavale – näitlejad, püüne peal, saavad kogu tähelapanu osaliseks – kõik on keskendunud osalistele, KES tähelepanu keskmes on.
Kes ma olen? Kes MINA olen - oma põhirollis olevana – kellega mina ise ennast samastan? Mina, olles üks, saan olla palju enam – kes ma valin olla nende olemiste hulgast, kellena ma saan olla? Saan olla laps, olla naine, olla ema, olla abikaasa, olla inimene jne. Milline ma olen, kui väljendun lapsena, emana, abikaasana, naisena? Kas ma olen õpitud lahendus, püsin raamides jäigana, kontrollides ise ennast või väljendun vabana – loon ennast hetkes?
Kas ma olen täidetud – tunnen ennast tervikuna või valisin rolli, et saada täidetud – oma vajadused/ puudused rahuldatud, tunded tasandatud? Kas ma teadvustan iseendale, millal ja miks ma valin Kes olla? Kas ma saan aru, kui olles üks olen ma tegelikult teine? Kas ma olen mõelnud, kes ma olen, kui eesriie sulgub – silmad ei saada mind enam ja ma ei pea olema ega minul tule olla?
Valin oma rolliväljenduse vastavalt eesmärgile – olen, sest soovin kogeda ise ennast olevana, jagan, et vastu saada või ootan, et enesele saada või annan, sest on, mida jagada või olen, et maksta kätte või olen, et saada kunagise kogemuse eest tasandava tasu või olen, sest tunnen, et pean olema – rollipartner sunnib olema ja ma ei saa rollist vabaks.
See on rollide imeline maailm, kus inimene tunneb saamisi ja puudujäämisi, kogeb hoidmist ja valesi kohtlemisi, näeb õiglust ja ebaõiglust. Rollide maailmas on inimesel olemas rollipartnerid ja need on, kui enese vastaspooled, kellega saab moodustatud terviku ehk Meie ehk iseenda. Ka iseendaga saab luua erinevad rolle ja olla enesele rollipartner ehk tavaelus puudujääv pool. Täidetakse ise ennast iseendaga, et ei oleks tühikuid, valu ega üksindust – et kogeda ennast normaalsena, õigena, tervikuna.
Tihti ollakse rollis, sest mingil põhjusel peab olema või/ ja on vaja olla. Kui peab olema, siis püütakse olla õige – täita oma rolli õnnestunult – enese, partneri, perekonna, naabrite, sõprade, ühiskonna jne ootuste kohaselt. Püütakse olla hea laps, õige vanem, sobiv abikaasa, hinnatud töötaja, tunnustatud sõber, lugupeetav kodanik – Kes olemise tulemus peab olema hea – vastusaadav tähelepanu peab olema õige - täitma selle koha, mis enesest ära anti või mille nimel oldi. Saadav peab korvama kaotatu, kui jagati ära enese oma.
Kui peab olema see Kes, kes ei taheta olla, siis püütakse vabaks saada. Astutakse vastu, otsitakse vigu, unustatakse – tuleb leida vajalikud põhjused või põhjustada ise nii, et enam ei oleks ega seotaks kinni soovimatuga. Õnnestununa saab astuda rollisuhtest välja ja vabaks. Enam ei pea kogema seda, millega toime ei tuldud.
Kumb oli enne, kas vabadust piiras roll või oli rollipartner vale? Kukkumine lavalt võis olla valus ja enam ei taheta ise ennast kogeda – roll oli vale, kui rollisooritus ei küündinud latini. Või ikkagi tahetakse omada rolli, kuid soovitakse partnerit vahetada. Kas uus tooks kaasa õnnestumise? Kas uus tooks välja enese head küljed ja annaks võimaluse olla ning saada soovitu?
Kui kasvab vastuseis rollile, siis üsna sageli ei ole küsimus rollis, kui rollis, vaid hinnas, mis selle omamise eest tuleb maksta. Kui küsimus läheb juba hinnale, siis ei ole saadav antavaga tasakaalus. Ühel rollipartneril või teisel või ka mõlemal on ootused, mis ei saa täidetud. On seda, mida ei taheta ja jääb puudu sellest, mida oleks vaja. Ette kujutus sellest, kuidas ja mida peaks olema, kuid ei tohiks olla, on erinevad reaalsusest. Valet on rohkem kui õiget.
Kellena kohtutakse rolli sees – kui vastamisi on rollipartnerid, siis on mõlemal vastutus rolli hoidmise ja tervise eest – selle, mida teed teisele, selle teed, ühise sees, ka enesele. Kui suhtes kohtuvad teised olemised, siis on käes rollisegadus – kes olen mina, kellena mina väljenduna, kuid teine – miks. Miks mina või meie valime olla, keegi teine – mis mind/ meid muudab? Kas meie ise paneme seda tähele või toimub see alateadlikult? Olemise vahetus on enese lahendus, millelegi - kasutatakse seda sama, mida kunagi valiti enesekaitseks, millegi saamiseks või vältimiseks. Kes meie ise eraldi ja ka koos olles, siis oleme, kui usume end olevat üks, kuid valime olla teine või ka kolmas olemine?
Vahel hoitakse rollist kinni, sest kardetakse enese kaotust – Kes ma siis olen, kui enam ei ole? Kuidas ma saan selle, mida roll mulle peab andma, kui rolli enam ei ole? Miks mina ise valin enesele rolli kohas, kus rollipartnerit ei ole – mida ma nägin end saavat, et andsin enesele nime – olemise? Miks ma uskusin, et pean olema rollis, kuigi minule rollipartnerit ei olnud? Millise loo ma tahtsin taaselustada, kui valisin ühe, Kes olemise, asemel teise ja tahtsin, et rollipartner muudaks ka enese rolli – mängiks kaasa – oleks see, kellena mina teda vajasin, kuid mitte see, Kes ta oli?
Kartes vale kogemuse kogemist olen näidis - see õpitud kuvand, kuidas peaks olema õige. Olen hirm - enese kaela kukkuvate tagajärgede vältimiseks. Olen suletud vaikus – ma ei ava ennast teisele ega võta välist vastu. Olen viha ja väljendun raevuna – enam EIIIII!!! Olen allaheitlik – mul ei ole pääsu – langetan pea pakule. Olen kaval ja mõtlen ning kavandan käike ette – manipuleerin. Olen suletud uks – mind ei ole enam kohal.
Aegajalt kogetakse, et jääb midagi puudu ja aegajalt kogetakse enese jaoks valet vastust. Mõne asja saab allaneelata või tähelepanuta jätta, kuid teised seisavad risti jalus ja neist ei saa mööda minna. Mul ei ole hea – ma ei tunne ennast hästi – midagi on valesti – parandame Meie ära, et saaksin õigena olla!!
Lood keerab kummuli ja sõnad lähevad sassi ning mõtted vastuseisu radadele, kui küsimus puudutab teemat - kuidas ja kuhu inimene oma ressursse jagab, mis on primaarne, mis jääb sekundaarsena tahaplaanile. Inimene, rollis olles, annab sinna, kust tal on saada või loodab saada vastu või sinna, kuhu peab, sest muidu jääb ilma või oli ta võlgu. Puudust kogev inimene pingutab üle – annab ära rohkem, kui vastu saab – enesel jääb veelgi enam puudu. Kui kusagil jääb puudu ja rollis peab olema, kuid olemine ei aita, siis eneseabina on kasutusel igapäeva pisikesed asendustegevused – meelehea jagamine, asendustegevuste otsimine ja teostamine, enese välja-, tasa- või ümberlülitamine.
Kui mina olen rollis – valin ise või pean Kes olema, siis saan oma olemise eest tasu – enese kogemise. Igal rollil on oma tasu olemas – õigus saada kogeda kogemust - emana, lapsena, naisena, abikaasana – paikkapandud raamide sisu. Kuigi olen olnud justkui puhas leht, olen korjanud kõikjalt juurde lisa – kasvatanud enese või teiste ootusi – millised kogemused on õiged ja millised valed. Kui olen panustanud ja olnud, kui panustan ja olen, siis peaksin, vastu, saama kogeda seda, mida ootan.
Vahel tundus, et on kogemusi, mida jäängi ootama – lapsena, emana, naisena, abikaasana. Olin oodanud algusest alates, et nüüd ja siis, kuid taas pettunud ja solvunud. Teele olid jäänud märgid, enese poolt ülesmärgitud remargid, kui kogetud kogemus oli olnud vale. Kui oli olnud ja olin endast ära andnud, siis oli minus puudus – vale kogemus tähendas seda, et mina ei olnud, endast antule, vastu saanud. Mäletasin võlglasi ja ootasin kahjutasu – vajasin korduvat kogemust, et jõuda teise tulemuseni – vahetasin oma Kes olemist, kui kuulsin sissejuhatavat repliiki ja seega – olin, et lõpuks kogeda seda õiget.
Kui inimene kaotab rolli või, kui selle sisu muutub või ei ole kogemused nii nagu soovitud, siis on tegemist kaotusega – inimene kogeb, et tema on see, kellel ei ole võimalust olla ja kogeda. Inimese jaoks väljendub see õige tähelepanu puudumise või ära jäämisega. Inimene kogeb tõsist kaotust, kui ta kogeb, et seda, mis oli, seda ei saa tagasi tuua ega asendada. Inimene kogeb tõsist kaotust, kui ta saab aru, et seda, mis jääb puudu, seda ei ole ka tulemas. Kuidas edasi – kas leinata kaotust, tagasi või ka edasi nõuda või muuta enese vaatenurka – millisena ma väljendun, mida ma ootan, millised on minu võimalused ja enese ressursid anda - rolli alal või elusana hoidmise nimel.
Taevasõelas tähti rodu ja sadu -
ka rolle olemas on üksjagu -
kõik ei ole kuldsed kalad,
kes kolme soovi täitma varmad -
olev, see on vajalik -
on olemas olev võimalus,
et saada õige kogemus
kuid selle õige tähendus
on igal ühel isiklik ...
Marianne
26.11.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar