Aja sisse alles
oli jäänud
kibedast valust jälg -
see elavate teed kujundas -
edasi elajad,
parimal võimalikul moel,
oma olemas olemise võlga
kinni maksta püüdsid.
Kord oli ajas kõndinud Mees,
kes poja kaotust
elule andeks ei andnud -
saatus viis ära selle,
kes oli olnud enese kordus -
mehe tee ei saanud jätkuda,
kui tema nimel
ei olnud edasikandjat -
Mees mattis enese
veel enne,
kui ta surnud oli.
Jah,
ta elas üle teadmise,
et naist enam ei olnud.
Jah,
tal oli tütreid,
kuid neid,
ta elujõudu andvalt,
ei hinnanud -
tütred,
vahetades nime,
ju teise suguvõsa järjeks saavad.
Ka valul on olemas hind -
valust sündinud sõnadega
korda saadetu eest
tuli kellelgi maksta -
kui vere neis kõneles,
siis Inimesed ei mõistnud
ega ette arvata osanud,
mida ühendav side
enesega kaasa tõi.
See, millest ei räägitud,
see, mida nagu olemas ei olnud -
oli olemas
ja osalisi mõjutas,
kui tütred teele läksid -
ise oma õnne sepistama asusid.
Igal neist
oli olemas
oma uskumus sellest,
kuidas peab olema,
et enese õnn
saaks loodud
ja see kestaks -
enese aja lõpuni.
Üks, tütardest, õppis,
enese jaoks selgeks tõe,
et mehele
poeg tuleb anda,
siis seisab mees,
Mehena,
tema kõrval.
Mees on see,
kes käib tööl
ja pere peab ülal -
kui on olemas
selline Mees,
siis alles
naine saab
Naisena olla.
Siis,
kui inimene plaane peab,
Jumal taevas naerab -
Naine andis oma keha,
et seotus saaks sündida
ja algused said loodud,
kuid siis Naine pettus -
elu teda julmalt pettis
tema plaan ei töötanud -
väärtusetuid tütreid
järjest kaks sündis.
Elu ei oleks pidanud
selline olema -
krooni ja trooni asemel
okkad lebasid teel -
valu tegid nimed,
mida pihta heideti,
valu tegid pilgud,
millega teedel saadeti -
enese õlgadele
kõik jäi kanda -
naine, Naisena,
ei saanud sündida.
Veel oli aega
ja seega,
naine alla ei andnud -
lõppude lõpuks
poeg see sündis,
kuid ikkagi
paljut tõotav uskumus
see tõeks ei saanud -
kätt ei palutud
sõrmust sõrme ei libistatud -
nimi ei vahetunud.
Teise tütre tee,
hilisemas vanuses,
viis kokku vikerkaarega -
tema ellu tuli mees,
kes kui orkester -
nii elus ja nii elav,
pühitsev ja pühendav.
Kokku saadi
ja kokku ka jäädi -
ka naiseks paluti,
et ühine liit
ära vormistada,
kuid see võimalus hüljati -
ei saadud olla esimene
särav ja puhas mõrsja -
ainus Naine elus.
Ei saanud üks olla
ega teine saada,
sest tütred
isa nime jäid kandma -
nad ei saanud
lubada endal valida
kõrvale sellist Meest,
kes nende vere nime
oleks ära vahetanud.
Nimest,
mis pidanuks olema uhkus,
sai raskus -
nii mõnigi selle all nõtkus
ja nii mõndagi see määras -
üks tütretütardest valis võimaluse,
mis vanaisa nime alles hoidis,
kaua oodatud tütrepoeg
vastutusest, kui karistusest,
vabaks tahtnuks saada -
ta oma nimetu isa nime
oleks ju pidanud kandma -
see suguvõsa teda vastu ei võtnud,
sest sellele suguvõsale teda ei antud.
Mõistmatus ja segadus -
altarile ohvriks toodud -
valikud, mis näisid omad,
vere hääles kumisesid
ja elavate saatust kujundasid.
Naine,
kes ei saanud
ennast luua Naisena
oli muserdatud
ja kibestunud -
oli olemas elu,
millest tema ei saanud osa -
teistel oli,
kuid temal
ei saanud olema.
Naise südames
elas printsess,
printsi ootel,
kui elevandiluusttorni
sisse lukustatuna -
saatjateks lootused,
unistused ja soovid,
igatsused ja õhkamised.
Ise ennast
ja enese elu,
enese kujutlustes lõi -
lõi selleks,
et saaks olema -
kuid ilma võimaluseta,
väljenduda ja olla,
energia jäi seisma -
ka parimast ja ilusamast
võib saada
ise ennast mürgitav soo -
meelt haigeks tegev
enesele kuuluv kuningriik.
Valu,
mida toideti,
see ei kadunud
ega hääbunud
olematuse sisse -
see vabanemiseks
valgust ja õhku vajas -
lava tühjaks tegemist ootas.
Oli tubadesse
ja asjade sisse
kinni jäänud frustratsioon -
välja elamata energia -
sihtpunkt oli jäänud saavutamata -
Naise energiat vastu ei olnud võetud -
Naise kõrval Meest ei olnud olnud.
Vaja läks rohkem,
kui enamat -
ühe Naise jäetud jälje lahustamiseks
vaja läks viie Mehe energiat -
nii palju oli seda aastatega kokku kogunenud.
Naise, enesele ihatud soov,
omal moel lõpuks täitus,
kui aja ring täis kõndis -
naise poolt hoitud kohas,
oli koos pere,
mida ta endale oli soovinud -
Mees, Naine ja nende Poeg -
nemad, ühiselt,
möödunud aja ukse sulgesid.
Kelle hääled meis kõnelevad,
kelle soovid meis täitumist ootavad,
kelle teod meil lahendada,
kelle sõlmed meil lahti siduda,
kelle jäetud jälgedes meil astuda tuleb -
süsteemide korrastumine -
süsteemide korrastamine -
süsteemide soovide täitmine -
kuhu jääb neil teedel Inimene ...
Marianne
08.08. 2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar