Talve jäine hingus

Valevas valguses värvid hääbuvad,

Talve jäises hinguses elavad närbuvad.

Hääletu lainena voogab pakane.

Võidu jooksvate lumehelveste

tööna kõik saab kaetud

ja viimnegi elustav värv maetud.

Petlik lume kohev pehmus

sulab peopesa puudutuses,

mitte miski ei tundu aus ega õige,

kõik on kuidagi vale ja valge.

Lumekuningannal on võluvõimed

ja kõik tardub ootuse vaikusesse,

valget ja musta värvi malendid

on paigutatud laual algusesse.

Algab pikki kuid kestev lahing,

keda ootab edu, keda häving,

keegi lihtsalt mööda ei pääse

ja pealtvaatajaks ei jää.

Kõigil ja kõigel on oma osa,

ole siis lihtne ettur või tugevam oda.

Tulevad tormid ja tuisused tuuled,

vaaludena ehitatud hanged.

Külm tuleb ja võidab maad,

veri sees hangudes tardub.

elustav soojus saab külma käes piirid

ja kaotuse pisaratest kasvavad kristallid.

Tunned, et elada on valus,

kui lõpuks oma käigu tehtud saad,

kuid ees ootav võit on nii magus -

see lihtsalt on selle mängu ilu.

Päevatäht süütab oma valgusega

valenduse jäiste lillede särava võlu.

Päike paistab eluandva soojusega,

annab loodusele värvid ja lootuse,

poetab Sinu südamesse kevade ootuse.

Marianne

07.12.2017.a