Olevas, oma möödunuga tegeledes, kiigub inimene üles ja alla – ta on emotsionaalne pendel. Möödunu selginemine ja mõistmine toob kaasa vabanemise kergenduse, mis ei ole kooskõlas olevaga – argipäev ja selle kordused hoiavad inimese muutust vaos – möödunust vabanenud energia põrkub olevaga ja sumbub selle sisse – seal ei ole sellele kohta.
Ennast paremini aitab tunda see, kui minna paigal püsivast argisest ära ja anda endale uus kogemus – uus koht ja tegevus, mis tavalisest erinevad – uute maitsete, värvide ja helide kogemise ning uutel teeradadel kõndimisega saab olla kooskõlas eneses aset leidva protsessiga – iga uus võimalus ja kogemus kinnitab uue info enese kohta.
Möödunu mõistmine tähendab vanast infost lahti laskmist ja senise uuena nägemist – seda uut on väga raske väljendada ja eneses hoida siis, kui argine aeg on rutiin ja harjumused, mis on olnud mõjutatud enese möödunust – samad mõtted, samasugused tegevused ja samasisulised järeldused – enese möödunu energia on kõiges selles.
Selle jaoks, et muuta enese reaalsust, on vaja kinnistunud informatsiooni – uus selgus ja kõrgus ei ole kohe tavaline normaalsus – sellega tuleb harjuda ja ise ennast ning ka teisi, sellega harjutada. Uuele tuleb anda koht ja väljendus, et sellest saaks reaalsus – sellise iseendana olemist tuleb proovida, maitsta ja omaks tunnistada ning ka teistele nähtavaks teha ja sellisena kogetav olla.
Valimata uut ja jäädes kohale, valdab enese meelt kurbus ja kehas avaldub raskus – see on kaotuse kogemuses püsimine – enese ajas jäetud jäljed on seljataha maha märgitud ja neid ei saa enam teiseks muuta – jäädes paigale ja andmata endale võimalust muutuseks – antakse endale sõnum, et midagi ei muutu ja enese olevat teiseks muuta ei saa.
Möödunu mõistmine andis muutuse kogemuse, kuid paigal püsiv olev kaotas selle ära – pendel viis kõrgele üles, kuid argine tegelikkus kukutas algsest veel sügavamale - see kõrgus, millele oli tõustud, oli kõrgem senisest ja seega oli langus, kordades, kiirem, pikem ja sügavam.
See on energeetiline kogemus - enese muutunud energia ei suuda muuta ega mõjutada enesega seonduvat – need ei ole kooskõlas ja need ei tasakaalustu, uut kõrgust keskmeks võtvalt, vaid selleks, et vanaga kontaktis olla ja sellega koos olemises osaleda, tuleb ennast, uuest reaalsusest, vähendada ja madaldada.
See on kogetav raskuse, jõuetuse ja turvalisuse puudusega – see tähendab, et väga palju on seda, mis meenutab möödunut – see on sama sisuline ja samal moel kogetav, sest enese info ei ole sama nende teiste omadega, kes enesega samas – enese selguse värskus tähendab alles hajali olemist ja kestvat segadust – seda ei saa üheselt edasi anda – vana energia valinud ei saa sellest samal moel aru – see on nende jaoks ohtlik ja häiriv – seega nad vastustavad selle.
Ennast ümbritsev on enese Mina laius – see on kõik see, milles nähakse osa olevana ja kogetakse osa saavana. Paine, suutmatus, süü kogemine on korduv kogemus - Mina ei tee midagi, Mina ei muuda midagi, Mina ei õnnestu – see on enesele info andmine, et väline ei peegelda iseendas aset leidnud muutust – seal ja selles ei ole seda näha – seal on kõik nii nagu ennegi, kuid ise ei olda enam sama ja senine ei ole enam enese tegelik valik – see on vale.
Enese teekond tähendab enesele võetud kohustusi ja enese kanda olevat vastutust – enese olevast ei saa jalga lasta ega saa seda, kellelegi teisele, ära anda – enese teekonda tuleb edasi käia. Seda tuleb teha enesega kooskõlas olevalt ning enese ja kogetava kohta informatsiooni andes – olla see, kes ja millisena ollakse ja sellisena olemist jätkata ka siis, kui ümbritsev paneb vastu ja proovib vana kehtimas hoida.
Möödunu ja oleva kohtumise punkt on mõistmine – seda vana, milles ja kuidas elasin, oli minule vaja selleks, et mina ise ennast mõistaksin ja enesega mitte sobivat enam ei valiks. See, et see kestis ja kõikjale ulatub, on pikale veninud õppimise teekonnaga kaasnev - enesele vajalik õppematerjal ja enese poolt kirjutatud konspektid.
Möödunu mõistmine tähendab senisest välja kasvamist – klass ja teema, mida oli kordama jäädud, on läbi kõnnitud. Selle jaoks, et enese sees aset leidnud muutus väljenduks olevas – tuleb õpitut kasutada ja see ise endale luua.
Mitte keegi ei anna teist Maailma, senise, asemele ega võimalda teistsuguse argipäeva kasutamist – ise tuleb oma sammud sinna maani astuda ja selline Maailma ise endale luua. Seda ei saa siis, kui istuda paigal, kogeda raskust ja näha, et teed edasi ei ole.
Vana ei saa ära kaotada - vanast iseendast ja enese senisest ei saa lahti öelda - see kõik jääb alatiseks enese teekonna osaks. Vana valeks nimetamine ei ole lahendus - see nimetab ka enese vääraks. See inimene, kes ei ole jõudnud enama mõistmiseni, ei ole vale - ta on see inimene, kes kasutab iganenud, puudulikku ja teiste eesmärkide alusel koostatud infobaasi.
Uus mõistmine ja teine teadlikkus tähendab, et inimesel tuleb senine infobaas korrastada ja uute teadmiste alusel kasutatavaks teha. Mõistmine ei tähenda enese kasvamist - enese poolt tehtud sammud ja ise läbi elatud kogemused annavad võimaluse kasvada - enese teadmisi järele proovides, neid üle kontrollides ja olulist kinnistades, on näha inimesena kasvamise teekond.
Uuest teadlikkusest tulenevate sammude tegemiseks tuleb leida enesele eesmärk, anda endale tegevus ja kinnitada oma pilk, millelegi sellisele, mis näitab juba teoks tehtud muutust ja selle kõrvale luua järgmised muutused. See on enese Mina tegelikkuses.
Marianne
02.07.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar