Oli sisemine vajadus, teadmine enese sees, et aeg on minna ja olla pühas paigas. Ma ei teadnud, miks, kus ega millal. Siis oli käes hetk, kus teekond jätkus. Jalad seadsid samme ja märgid näitasid teed. Läksin siit, keerasin teisale ja sealt astusin edasi. Valges Valguses Valge Valgus seisis taamal. Aeg oli käes, olin kohale jõudnud. Trepist üles astudes, teel olijaga kohtudes, vaatasime teineteisele silma. Tema naeratuses oli helgus. Teadsin, sest enese sees tundsin – olin kohtunud Ingliga. Me kohtusime täpselt sellel ajal ja selles kohas, kus olin oodatud - olen hoitud.
Marianne
04.01.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar