Tunded ei valeta Sulle – ütleb, ühes telesaates, üks päevareality täht teisele. Mida need tunded, siis ei valeta talle? Millest need tunded, siis temale räägivad?
Räägivad sellest, et tunded on inimese reaktsioon ümbritsevale ja ka iseendale. On olemas mingi põhjus, miks inimene valib enesele väljenduseviisi, milles heliseda. Iseasi on see, kas ta loob iseennast meeldivalt kõlava muusikana – on harmooniline – sulandudes, voolates ühes ning luues tervikut, on selleks sobiv ja vajalik osa. Samas, võib inimene luua ennast ka disharmooniana – olla häiriv ja kaost loov - tõuklev ja enese ära lahendamiseks, vastupuudutust küsides, ebamugavalt vastu puudutav.
Loomulikult on meeldivam elada harmoonias – kogeda ja olla, kogetavana, head tunnet loov. Loomulikult ei saa inimene mööda ega ilma kaoseta – ta on valmis looma seda iseendas ja ka ümbritsevas, sest tunded valitsevad inimeste Maailma. Inimene ise on see tunne, mis teda segab ja toetab. Inimene tahaks valida, enesega ühte olema ja kaasa seda, mis annab võimaluse ja toetab harmoonilisena väljendumist ja elamist. Inimene kogeb iseennast ja ümbritsevat – ta kohtab enesele vastuseid ja alati ei tähenda need enesele vabadust ja terviku moodustumist, vaid hoopis vastu käimisi – inimene tunneb hirmu kaotuste ees. Kui kaotus tundub olevat vältimatu ja korvamatu, siis kasvavad tunded ja inimene astub vastu – tema ise lõhub ohtliku terviku ära.
Kõigel ja kõigil, mis on olemas, on põhjus ja õigus olla olemas. Kuid kõik ei ole samad ega ühese väärtusega. Ei ole vahet, kas tegu on elusa või elutuga, vanus on see, mis loeb ja loeb üsna palju. Iga lisandunud aasta lisab olevale juurde mingisugust väärtust, kuid iga lisanduv aasta on arv, mis võtab ka väga palju vähemaks. Kenad ja südantliigutavad on sõnad, mis kuldavad vana olemasolemist. Vanana olemine loeb – see on väärtus, sest vana on aja lugu. Kuid kõik ei taha olla eilsega seotud.
Elu on mitmepalgeline. Turg on see, mis paneb paika skaala, millel saab olemas olevat mõõta ja kaaluda. Mõõdikud toovad välja väärtuse ja näitavad kätte ka väärtusetuse. On tõsiasi see, et ühe eest makstakse rohkem, kuid teise eest hoopis vähem. Pole vahet, kas kaubeldakse elusa või elutuga – turul saavad kõik külge hinnasildid. Mõõdikud on kiretu ja must-valge lahterdamine. Tunded on hinnang, mis lisab värvi ja elulisust.
Tunded tulevad kaubateoga kaasa, astuvad esile ja segavad lugu. Puudutused, kaotusehirm ja omaniku uhkus on tunnete kasvulava. Ilma tunneteta oleks palju lihtsam müüa ja osta. Tunded on seotus – enese ajaloo eilne ja homne päev. Homne on eilse tasu – suurus on sõnum inimese väärtusest, hoitusest, turvatundest ning õnnestumisest. Väiksus sellest, et ei olda ega ole oldud piisav. Ebaõnnestumine on karistus, sest eilse patud nuheldakse tagantjärgi. Kaotust kogedes, vähemana olles, on tõdemus – ollakse ise või ise teinud vale valiku.
Õige ja vale olemine. Inimene vajab rahulikku olemist, kergemat teed ja asjade laabumist. Inimene kogeb kaotust, kui ta usub end vajavat rohkem, kui on saadaval ja võimalik. Inimene vajab rohkem sellest, mis juba on, sest see lisaks turvatunnet. Inimene tahab rohkem, sest ta tahab kogeda enamat – häid tundeid, head olemist. Inimene tahab, omada ja kogeda, aega ja kohta, kus valed tunded püsivad vaos ajal, mil teised, head tunded, saavad võimaluse õilmitseda.
Tunded annavad põhjenduse, miks valida ühte ja öelda lahti teisest. Inimene võtab oma lugu nii nagu see oleks ainus ja vältimatu olemine. Tunded räägivad sellest, et neil on põhjus olemas olla – inimene ise valib nende olemas olemise. Inimene ei küsi - alguse põhjust – miks tunded olemas on. Inimene tahab valida enesele Maailma, kus on võimalus olla enese jaoks valede tunneteta. Olles iseenda, kui oma tunde autor, ei kao inimese elust ära need tunded, mis, veel läbi kõndimata olemas olles, otsivad vallandumiseks võimalusi - seega kogeb inimene hetki, mis tunduvad kaotusena - kohtumisi iseenda kui erineva tundega.
Marianne
12.09.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar