Ajal, mil inimene hakkab küsimusi esitama ja oma rada otsima, on ta süüdanud küünla. Oma senisel teel peatuse teinud inimene tunneb eneses hirmu, sest ta ei tea oma uskumuste, mustrite ja tunnete segaduses, kuhu ta peab minema, kuidas ta peab olema ning missugusena ta peab oma elu elama.
Inimene kardab seda, mida ta näha võib. Seda, mida ta kogeda võib. Seda, mida ta kaotada võib. Seda, mida ta tunda võib. Seda, mida ta muuta ei saa. Inimese hirm on küünlaleegi võbeluses - kuidas hoida alles seda, mis võib iseenda ettevaatamatuse tõttu kustuda.
Inimene hoiab kinni enesekontrollist ja sõnast „Pean!”, sest sel moel usub ta suutvat seda, iseenda sees lootust kasvatavat, leeki põlemas hoida. Inimene näeb valgust enesest väljaspool olevat ja seega ta ei oma kontrolli selle üle ega ole tal usku enesesse, sest on teadmine – valgus võib juba järgmises hetkes kustuda.
Inimene vajab valgust, mis näitaks ümbritsevas Maailmas seda teed, millel tema saab astuda. Inimene hoiab küünalt enese käes ja selle valgus valgustab üht väiksest osa kõigest olemas olevast. Muu kaob hämarusse, moonutavate varjude sekka ja peitub pimeduse rüppe. Inimene ei näe ega tea, kus oma jalg maha panna.
Ületades enese hirme, kui kõrgeid mägesid, vaadates enese sisse, kui sügavusse, kasvab inimeses julgus ja tahe edasi astuda. Inimene on süüdanud laterna, milles põlev valgus on kaitstud vihma ja tuule eest. Valgus põleb tugevamalt ja säravamalt ning selle sõõr on suurem. Inimene saab, kobamata valguse ja pimeduse piiril, edasi astuda, teha oma järgmine samm kindlalt.
Inimene, nähes olevat valguses, mõistab Maailma ja iseennast. Varjude ja hämaruse pelutav tants on kadumas öhe. Olles valguse hoidja on inimene osa valgusest – ta näeb iseennast iseendana. Võttes oma lugudelt hämarusekatte kustutab valgus varjud ja inimene seisab iseenda ees nii nagu ta on – ta on teadlik iseendast.
Edasi astununa ja iseendale märkamatult on Valgus leidnud koha inimese sees – Inimene ise on Valgus. See, mis oli suletud, on nüüd avatud. See, mis oli ära peidetud, on nüüd nähtavana nähtaval – Inimene iseendana iseendale.
Marianne
25.02.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar