reede, 11. oktoober 2019

Minu Sügis





Armastan seda aasta aega -
sügise olemist minu ümber -
tema uduste hommikute
külma ja näpistavat kargust,
päikest pilve alt piilumas
tuulte tormlevaid puhanguid,
metsade värvilist riietust,
jalge all sahisevaid lehti,
mille tuul hoolimatult
õhu sisse laiali pillutab.

Lähen väljale kõndima,
tõmban hõlmad lähemale,
kiirendan sammu
ja olen sügise keskel,
naudin värve ja pilte -
kõik on väärt kogemist
ja alles hoidmist.

Kas keerlen mina
või tantsib Maailm -
siin samas sajab märga vihma,
kuid kõrgel on taevas vikerkaar -
see on täiega elus Maailm,
selles kõiges on koos
ühe aja lõppemine
ja teise tulemine.



Tuul pillutab pilvi taevalael,
päikese kollane valgus
ja pilvede mustjas hallus,
taeva lasuurne sina,
puude värvirõõmsad rüüd,
mustav küntud põld,
rohelise muruna talivili,
kõike on palju ja enamgi veel -
see siin, täna ja praegu
on Minu Sügise Aeg.


Marianne

11.10.2019.a



Kommentaare ei ole: