esmaspäev, 19. august 2019

Sõltumine I - Kuidas ja miks lõhume oma suhteid







Kui meis kasvab rahulolematus oma eluga ja me tahame midagi muud, kui see, mis on olemas, siis asjad ja inimesed häirivad meid, kuna segavad olemast. Meil ei tundu rahu ega vabadust olevat. Üha rohkem on neid asju, mida märgistame – Mina pean! Kõik puudutab, sest tundub pihta käivat. Tahaks vaikust ja kaitsvaid piire, seejärel vajame väljapääsu, et eemal olla, sest usume, et kusagil mujal on parem, kuna seal ei ole kõike seda, mida me enam kogeda ei taha, sest me ei tundu seda enam vajavat.

Meie vabadus ja muutused on selles kohas piiratud, sest oleme millestki või kellestki sõltuvad, kuid meis on vajadus lennata, et proovida oma tiibu ning avastada uut endas ja ennast Maailmas - tahame kogeda oma järgmist sammu, avada uks Maailma ja minna. Usume, et meie ise teame, kuidas ja kuhu on vaja muutust, kuid see, millest või kellest me sõltume, seisab meile vajalikule muutusele vastu. Tajume, et kui koos ei saa edasi minna, siis tuleb astuda üksinda.

Kui enam ei taha olla seal, kus oleme, kuid üksi edasi astumine on hirmutav, siis vajame vastuolu kellegi või millegagi, et viha kasvatades saada jõudu, et päästa end vabaks ja minna edasi. Hirmust järgmise hetke ees, kus ei ole enam piiravaid seinu, vaid on ääretu avarus, otsime võimalusi, kuidas oma elu elamisega toime tulla. Vaatame enda ümber ja näeme seal seda, mis meid häirib nii, et me ei taha enam olla kohas, kus oleme – mis on see, mida meie ise ei saa seal iseendale anda.

Ootame ja tahame, et väline muutuks, jagame infot selle kohta, mis meile ei sobi, mida me enam kogeda ei taha. Meis kasvab vastuseis, viha võimendub, sest seal, kus käib lahing oma vabaduse nimel, on sõda, sest seal on vaenlane, kelle tegevus ähvardab hoida meid paigal ja takistab muutmast meil oma elu. Viha kasvatamine annab jõudu, et astuda eemale ja välja kohast, kus on seisak. Oma vihas lõhume olemasoleva, sest vajame vabadust. Soov edasi minna muutub ainsaks sammuks ellujäämise nimel – soov olla vaba on siht ja lahendus.



Ühel hetkel oleme valmis edasi astuma, sest hirm tuleviku ees on hajunud, kuna olulisemaks on muutunud olemas olevas hetkes ellujäämine ja enese päästmise nimel mõistame, et turvatunde saame endale anda vaid lahinguväljalt ära minnes. Eesmärgiks saab astumine ning enam ei ole vahet sellel, mis saab ja tuleb, sest seal oleme vabad ja vabana olles loome ise oma elu iseendale.


Marianne

19.08.2019.a

Kommentaare ei ole: