Kui vaatan teiste inimeste elusid ja näen, mida nad teevad või
tegemata jätavad, siis vahel vangutan pead ja loon mõttes visioone
ning pilte, mida mina ise teisiti teeksin, kuidas oleksin, kui mina
ise nende asemel valiksin. See on ohutu ja turvaline tegevus, sest ei
tulemus ega protsess puuduta tegelikult ju mind. Mina saan mõtetega
eemalt mängida ja astuda teise asemel hoopis mujale või luua
muutusi vähem või rohkem, kui mina vahetaksin tegevust või
käidavat teed. Küll mina juba usun end teadvat, kuidas oleks õigem
ja parem, kuid kõik see, mida mina teise elus muudaksin, on kauge ja
väline, sest mina ei tee seda reaalselt enda elus ja ise endaga.
Mina ei vaata ega näe naabrite elust kõike, mis toimub, sest panen
teravalt tähele ja muudan mõttes seda osa, mis mind, minu enda
elus, segab ja häirib, mida teadlikult või alateadlikult tahaksin,
aga ometi ei muuda, muuta ihkaksin, kui julgeksin või näeksin
võimalusi ja vabadust elada oma elu nii nagu seda sooviksin. Kuid,
kuni veel ei mõista valikute teed, seni muudan teiste elusid, sest
tegelikult ootan selget võimalust ise oma elu muuta.
Marianne
07.08.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar