Inimene tahab unustada

Miks annab inimene endale lohutust,

kui vajab ära olnud aja kustutust,

tehtu või tegemata jäänu unustust.

Miks tahab inimene unustada,

olemas olnut mitte mäletada,

ise ennast elatud ajast kustutada.

Kas kõike olnut ja olevat

on liialt palju olemas olnud,

et kaasas taritavast elukandamist

on saanud maad ligi litsuv raskus.

Keha mürgiga uinutades,

andes endale lohutust,

meeled magama lauldes

luues endasse kergust,

kasvatades külge tiivad

mis elava mälu seest

uinunud inimese minema viivad.

Inimene ei oska teisiti

ennast lohutades paitada,

vaiksele unele kiigutada,

rahu sisse magama uinutada,

kui pole pudelit suul

ja selle kraadist sisu

voolamas kurgust alla.

Mälu on ergas ja alasti,

sosinad ja sahinad

löövad risti,

kahetsusest tiine

valutava peaga inimese,

kes ärkas üles

uue päeva hommikus,

kui varjud ja pimedus

olid ööga ühes

valgusesse haihtunud.

Laps saab endale sendi

ja selle eest jätski

või kihiseva Limpa,

kui tühja taarat

täis kotid

ammuli suuga

automaati tühjendab -

see on pakendiringlus

ning taas

lahkub liinilt uus alus,

millel täidetud pudelid reas -

inimese unistus

leida unustus ...

Marianne

26.06.2019.a