Vajame tähelepanu, et julgeda olla veel enam Mina Ise – iseenda moodi

Suhted on energeetilised ühendused inimeste vahel. Need on sidemed, mille kaudu inimesed võtavad ja annavad, jagavad ja vahetavad oma energiaid. Oma tähelepanu teisele inimesele suunates ja teda enese mõtetes hoides, anname teisele jõudu, anname ära osa oma energiast, sest loome või hoiame alles ühendava sideme, mille kaudu saab energia meie vahel voolata. Mõeldes teisele hoiame sidet töötamas, st meie energia liigub teise inimeseni, piidleb teda, proovib puudutada, koputab uksele ja soovib kohtumiseks edasi liikuda, et siis ühes tagasi pöörduda. Nii on meie elus olemas sidemed, mille olemas olemine loob meie ümber näiva Maailma, kus arvame olemas olevat selle, mida soovime omada, et kogeda enamat, kuid meis haigutab tühjus, sest reaalsuses anname, sideme teisest otsast vastu saamata, osa endast ära.

Kui teine inimene ei tea meid ega mõtle meie peale, sest ei pane tähele, siis meie energia kuhjub meie poolt loodud ja töös hoitud sidemes ning me soovime seda tagasi saada enamaga kui teele saatsime, sest meis on ootus positiivse vastuse järele. Meis kasvab pahameel teise inimese vastu, sest vajame eneses jõudu hoidmaks sidet alles – me ootame teise tähelepanu, et teine meid märgates meist mõtleks ja meid oma energiaga liigutaks.

Me tahame teise peale mõtlemise lõpetada, sest ootuses olemine on väsitav. Me oleme solvunud ja tunneme end vähemana, kui teine meid ei näe. Kuid solvudes peatame eneses aja, sest soovime kogeda, kuidas teise energia liigutab meid ning saada võimalus, teise tähelepanu pälvides, supelda positiivse energia voos. Eesmärgile jõudes on see ometi ajutine energialaks, lühike hetk, mis katkeb kui teine inimene pöördub teisale. Me mõtleme välja erinevaid viise, kuidas uuesti teise energiat püüda – justkui müüme ennast, ahvatledes teist meie vahelist sidet töötavana hoidma ja oma energiaga meid liigutama.

Teise tähelepanu tõstab meie sees kiiresti positiivse energia hulka ja see tunne on mõnus, kuid energiavoo katkemine masendab meid, sest kukutab tagasi reaalsusesse, ent vähemaga kui enne, sest andsime endast ära rohkem, kuna meie ise lõime ühenduse, milles energia liikus meist välja. Tasakaal süsteemis on paigast ära, sest sidemes ei ole kahepoolset teadlikku töötamist, energiate vastastikkust liikumist, liigutamist ega tasandust.

Ometi me tahame olla seotud, sest teise inimese energia liigutab meid sinna, kuhu me üksi ei usa end suutvat jõuda ning toetab vajadusel meid, sest ka meis on vahel vajadus kogeda enamat ja erinevamat energiat, kui see, mis meil endil on võimalus või oskus enda sees luua. Me loome sideme selle inimesega, kellel on seda, mida tunneme, et meis ei ole, kuid mida tahaksime ikkagi kogeda ja omada – soovime samastuda ning olla, argisest tavalisusest, paremad ja ilusamad – olla enamad, kui usume ja arvame end olevat. Arvame end teadvat, et kui teine inimene meid näeb, siis saame temast osa – me paistame säraval taustal säravamatena, sest peegeldume teise peegelduses. Usume, et kui Ilu ja Headus meid tähele paneb, siis järelikult oleme ka meie ilusad ja head, siis usume end armastuse paistel armastuse sees olevat.

Kasvatame, saades teise inimese tähelepanu, eneses seda külge, mis vajab väljundit – loovust ja isikupära – seda osa enesest, mille poolest ja pärast erineme, oleme ainulaadsed ja kordumatud. Tähelepanu kogedes usaldame avaneda ja julgeda proovida olla veel enam „Mina Ise” iseenda moodi. Teise tähelepanu on kui kaitstud ruum, mis hoiab meid turvas ning seal lubame endal ilma keeldude ja käskude raamideta olla, sest usume ja loodame, et olevik jääb kestma ja teise tähelepanu meiega.

Meis on hirm, et me muutume igavaks, tüütuks ja äravaadatuna taas nähtamatuks, sest siis tuleks tähelepanu äratamiseks taas uus ärritus välja mõelda – see on ring ja muster – enesele toidu otsimine, soov kogeda ja omada teise energia puudutust. Ühepoolselt loodud või ühepoolseks jäänud sidemes olles tähelepanu leides tunneme, et teise positiivsest energiast jääb väheks ja puudu, sest püütud pilk ja puudutus on ajutised ega jää kestma.

Kui tunneme, et side ei too tagasi ega loo meis positiivsust ja enamat, siis on aeg side lahti ühendada, sest muidu anname endast ära ning see teeb meile liiga - teisele doonoriks olles läheb meie energia teise liigutamiseks. Kui olla seotud, siis kahepoolse liikumisega sidemes, sest andes oma panuse, soovime enese ja sideme tasakaalus hoidmiseks vastust, sest muidu kasvab meis vastuseis ja ootus, kuna anname endast ära – sellises sidemes olles ei ole tegu lihtsalt ühendusega, vaid oleme toitu jagav anum, kes vajab ise toitvat energiat. Mida suuremaks kasvab selle inimese või nähtuse energia, kellega oleme loonud ühepoolse või säilitanud kunagi töötanud sideme, seda enam vajab teine toitu, sest lisanduv energia hoiab teist liikvel, kuid samasuguse jõuga liigutamiseks on vaja pidevust ja üha enamat energia hulka. Kas oleme nõus olema teisele toiduks? Sideme lahti ühendamine nõuab otsustavust, sest vajab reaalset mõttelist otsust - ühteaegu füüsilist astumist, otsustavat tegevust ja vaimset edasi liikumist.

Marianne

21.05.2019.a