Alasti peegli ees seistes

Maailmas käid Sa teistega inimestega koos, astud kõrvu. Vesteldes jagate sõnu, loote ühist lugu. Vahel küsid Sa teekaaslaselt, kui peeglilt – Peeglike, peeglike seina peal, näita mulle, millisena ma peegeldun – ja peegel vastab ausalt ning otse. Kuid vahel toob kaasteeline Sulle sõnumi ja ütleb ise – Vaata, Sa peegeldud sellisena, Sinu sees näen ma seda ja teist. Sina oled peegeldunud ja saanud ennast näha, mida Sa teed edasi ja kuidas reageerid on Sinu enese valik.

Peegeldust vaadates ei ole Sa õnnelik vaid jahmunud, sest korraga on Sinu Maailm uppi lennanud - kaasteelisest sai Sinu teel ees seisev peegel. Teine ei seisa enam Sinu kõrval, vaid seisab Sinu vastas ja näitab Sulle Sind. Sa oled üksinda seismas ja iseennast vaatamas. Alasti peegli ees seistes ja läbi teise silmade ennast vaadates, muutub peegel kõverpeegliks ja Sa seisa enese seest väljas ja vaatad ennast väljaspoolt, kuid nii tehes jätad Sa ennast üksi.

Teise sõnad lendavad Sinu pihta ja panevad Sind reageerima, sunnivad ennast kaitsma ja peeglile vastu astuma. Teise sõnad ei paita ega puuduta armastavalt, nad võtavad Sinult katted ja jätavad alasti. Sa ei mõista, kuidas saab Maailmal Sinust selline pilt olla, Sina ei taha ennast sellisena näha. Teise sõnad teevad Sulle haiget ja purustavad hoop hoobi järel pildi, mida uskusid endast loonud olevat. Usud, et kui Sa ei nõustu ega võta vastu, siis teise sõnad ei käi Sinu pihta ja Sina saad tervena edasi minna.

Sa tead, et Sinu sees on segadust ja varje, kuid see kõik on Sinu ja Sa ei taha, et keegi teine selle Sinu seest välja võtab ja Sinu silmade ette laiali laotab nii, et Sa oled sunnitud seda kõike vaatama. Teise sõnad on kui kriitika, mida Sa kuulata ei taha, sest nad teevad Sinu sees haiget. Teise sõnad on Sinu sees olemas, kuid Sina ei taha neid vastuvõtta. Sa proovid sõnu tagasi põrgatada, et seni pole enese kaotust ega teise võitu kirjas, kuni sõnad ei kuku Sinu poolele maha. Sa suunad kogu oma energia hoidmaks sõnu liikvel ja õhus.

Teise sõnu kriitikana kuuldes tunned end süüdi, et pole varem, midagi ettevõtnud ega enda elus muutnud. Sa oled ennast iseenda sees, iseenda eest ära peitnud ja kõndinud oma edasi uskudes, et kui Sina ise ei ütle ja hoiad kõik endas, siis keegi teine ei tea mitte kui midagi, sest teised ei näe Sinu sisse. Kuid alasti peegli ees seistes saad aru, et oled ebaõnnestunud – alasti võetuna Valguse käes seista on valus.

Kui teine pöörab end Sinule vastu, siis ta on takistus, kes tuleb eest ära lükata. Sinu sees on hirm, et kui teine näeb seda ja teist, mida ta siis veel näha võib ning mida ta Sinuga veel teha saab. Sind hirmutab teadmatus, et kui sügavale teine Sinu sisse ulatub vaatama, mida ta sealt veel üles leiab ja päevavalguses Sinule näitab. Sinu sees on hirm jääda üksi, sest kui teine on Sind näinud sellisena nagu Sa oled, siis ehk pöördub ta Sinust ära ja jätab Su alasti seisma.

Alasti seistes ja sõnadega nõustudes oled Sa kaitsetu, sest varjavat hämarust enam ei ole. Sa tunned ja ehk ütled – Sa teed mulle haiget! Sinu sõnad teevad mulle haiget! - kuid, keda Sa silmas pead – teise sõnad on tagajärg, sest sõnumiga toodud sõnade põhjus peitub Sinu enese valikutes. Sa küsid endalt - Kuidas saavad minu valikud valed olla? Kuidas saan mina vale olla? - ei saagi ega olegi. Selle loo sees on Sinu enese armastus iseenda vastu. Sa oled armastanud ennast viisil, kuidas oled osanud, iseendana väljendudes, iseennast hoida – oled andnud ja valinud olla parima, mida oskasid. Sa küsid endalt – Kuidas saab armastuse vale olla? - ta ei olegi vale.

Sõnad, mis tulevad väljast on kui kivid, mis heidetakse Sinu pihta – need ei toeta ega hoia Sind. Peegel ütleb Sulle seda, mida ta näeb. Peegel ütleb Sulle sõnad, mida Sa ei taha iseenda poolt öelduna kuulda. Küsi enda käest – Miks mina olen vajanud sellisena väljenduda, mida see minule andnud on? Mida ja miks ma tahan, et ma teeksin midagi sellist, mis teeb mulle liiga nii, et mul tuleb ennast kaitsta ja lohutada? Mida ma sunnin ennast tegema või mida ma keelan ennast tegemast?

Sina ei taha kuuldud sõnu ise kõva häälega välja öelda, sest Sa ei taha endale tunnistada, et Sa kardad seda, et Sina ise ei armasta enam iseennast, sest Sina ise oled valinud, millisena Sina oma elu elad. Teise sõnade sõnum tundub olevat – Vaata ennast! - kuid kuidas kõlab see, kui Sina ise ütled – Kuula ennast! - sest Sina ise räägid endaga peegli kaudu. Loomulikult on seal teist inimest sees, seal on tema hääletoon ja talle iseloomulikud maneerid, kuid oluline on Sinuni jõudev sõnum.

Sinu valikutes peitub Sinu enese toetus, et Sina inimesena saaksid ja suudaksid saavutada selle, mille oled endale sihiks ja ülesandeks seadnud -see, mille soovid siin elus ära lahendada. Need on Sinu enese poolt väljamõeldud lahendused. Kui Sina tunned, et Sa enam ei oska, suuda ega jaksa oma teed käia või on Sul aeg edasi astuda ning sellest tulenevalt vajad peatust, tõuget või suuna muutust, siis lood Sa enda teele takistused ning kohtud peegliga, kes saab Sulle näidata uue vaaatenurga ja sõna teetähisena kaasa anda.

Kui kohtad peeglit ja kuulde sõnu, siis sulge silmad ja hoia end kallistavas embuses. Ole enese sees ja ütle endale – Sina teed mulle haiget! - kuula hetk ja siis ütle sõnu vastu võttes - Mina teen endale haiget! - Küsi enda käest küsimusi ja vasta neile ausalt. Hoia ennast ja kuula seda, mida Sa ütled ja seda, mida Sa kuuled. - Ma saan endast aru. Ma mõistan iseennast. Ma võtan end vastu kõige sellega, milline ma olen ja sellisena, millisena ma valin olla. Mina olen enese jaoks parim, sest mina armastan iseennast.

Marianne

15.05.2019.a