reede, 7. september 2018

Kui oluline ei ole enam oluline – Kas rollide rohkuses on Inimene väärtuslikum





Mis on see, mida inimene ihkab ja tahab omada, mida rohkem tal on seda uhkem, mida nimekam seda kuulsam ta on. Kus on see koht, kus sünnivad ülevad tunded ja kasvavad kannatused, millest kirjutatakse luuletustes ja tehakse filme. Kus on see paik, kus inimene tunneb ennast vajalikuna, sest ta on kellelegi oluline – tema olemas olemine loeb ja muudab ajalugu. Kus on see koht, mida ta kardab kaotada nii, et tunneb hirmu hülgamise ees, sest ei taha ilma ega välja jääda. See on roll, need on rollid inimese elus ja neid on tal palju.

Inimene astub rolli juba sündides ja sealt edasi omab ta neid kuhjaga, valik on suur ning kirju ja ta proovib nii palju kui soovib ja suudab. Rollid käivad kui tiitlid kaasa, neid loetakse üles ja pannakse kirja. Inimese väärtus tundub suurenevat, mida rohkem tal olulisi rolle on: „See inimene on see ja see!” Inimene tundub muutuvat, kui ta rolli astub, talle justkui lisandub midagi erilist ja ainult sellele rollile iseloomulikku. Rollis olles kasvavad inimeses ootused ja sellest tulenevalt ka vajadused ja siit edasi saab alguse, kas ülevus või kannatused. Kui inimene kaotab oma rolli või see võetakse temalt ära, siis kaotab ta osa endast või kui ta samastas ennast rolliga, siis ka iseenda. Vahel muutub roll suuremaks kui inimene, elab juba oma elu või saab tema sisu määravaks, kas elada või mitte.

Igas rollis on inimesel vähemalt üks partner, kuid on ka neid rolle, kus tal on mitmeid kaaslasi. Ilma partnerita poleks ka rolli. Erinevates rollides erinevate inimestega erinev sisu – see on elu, see on mäng, mida inimene mängib rolle omades ja vahetades, et kogeda tundeid ja rahuldada oma vajadusi. Inimene on suurim mängur ja rollid on tema vahendid saamaks seda, mida ta siis õppima tuli. Ilma rollita ei ole kogemusi ega sünni sügavaid tundeid – ja just need muudavad inimese elu huvitavaks, vaheldusrikkaks ja õppetunde läbivaks tõukeks.

Inimene võtab oma rolle tõsiselt, pingutab nende nimel, tahab omada ja säilitada selle iseloomuliku, mis rolli sees on või sellega kaasas käib. Roll annab inimesele tunde, et ta on väärtuslik, sest tal on kaaslane, kes annab talle selle, mida ta ootab ja vajab ning kelle jaoks saab ta realiseerida oma parema mina. Ülevus, kui inimesel on hea, sest teisel on temaga hea või teine on nii hea, et tema tunneb end kui taevas olevat. Kannatus, kui kasvavad rahuldamata vajadused, siis tundub, et teisele pole inimese heaolu oluline, seega ta pole vajalik, järelikult ei ole ta väärtuslik ja tal on selles rollis piinavalt halb olla.

Kas inimesel on oma rollis hea olla, kas see on see, mida ta ka päriselt tahab omada? Kui roll toimib, siis inimene tunneb end hästi, sest ta saab selle, miks tal seda rolli vaja läks – õnnelikul moel. Kui roll toob kaasa valu, siis inimesele tundub, et ta on inimesena ebaõnnestunud, sest tal ei tule välja, ta ei oska luua ja anda endast head – kuid ka see on see, miks tal seda rolli vaja läks. Võib olla inimene ei peaks oma rollidest jõuga kinni hoidma, sest kõik rollid ja partnerid ei sobigi ühte. Kokku saadi ja koos oldi eesmärgi nimel – kogemus - ja see saadi sealt ka siis kui valus oli. Roll on mäng ja mängu ei saa üleliia tõsiselt võtta. Kannatused sünnivad, kui inimene tahab jõuga kinni hoida seda, mis ei tööta. Ta ootab ootuses ja esitab nõudmisi kohas, kus ei leidu seda, mida ta vajab, sest kui see oleks seal tema jaoks olemas olnud, siis ta oleks selle saanud. Kui ta oleks oma rollipartneriga teises rollis, siis tal ei oleks kunagi selliseid ootusi, mis kasvatavad purunevaid lootusi, sest siis oleks see täiesti teine roll muutunud sisuga. Rollist väljudes ei ole inimesel enam kunagi teisele inimesele, rollist tulenevaid vajadusi ega ootusi, sest need võtab ta endale siis, kui oma elus, rolli astudes, mängu alustab.

Inimene käib ja vahetab oma rolle, valib ja vahel ka ei saa oma partnereid valida, muudab mängu reegleid, muutub ise ja muudab oma elu – rollid ei jää samaks, kõik muutub, sest see on mäng. Rollide sees ja nendest väljas on Inimene, inimene suure algustähega, roll ei anna juurde ega võta vähemaks seda, mis tema enese sees olemas oli ja on. Seega, kui inimene kardab kaotada oma rolli teadmata, mis temast siis saab või kes ta on – ta on alati keegi, sest ta on ja jääb Inimeseks.


Marianne

07.09.2018.a

Kommentaare ei ole: