Mis
on see, mida inimene ihkab ja tahab omada, mida rohkem tal on seda
uhkem, mida nimekam seda kuulsam ta on. Kus on see koht, kus sünnivad
ülevad tunded ja kasvavad kannatused, millest kirjutatakse
luuletustes ja tehakse filme. Kus on see paik, kus inimene tunneb
ennast vajalikuna, sest ta on kellelegi oluline – tema olemas
olemine loeb ja muudab ajalugu. Kus on see koht, mida ta kardab
kaotada nii, et tunneb hirmu hülgamise ees, sest ei taha ilma ega
välja jääda. See on roll, need on rollid inimese elus ja neid on
tal palju.
Inimene
astub rolli juba sündides ja sealt edasi omab ta neid kuhjaga, valik
on suur ning kirju ja ta proovib nii palju kui soovib ja suudab.
Rollid käivad kui tiitlid kaasa, neid loetakse üles ja pannakse
kirja. Inimese väärtus tundub suurenevat, mida rohkem tal olulisi
rolle on: „See inimene on see ja see!” Inimene tundub muutuvat,
kui ta rolli astub, talle justkui lisandub midagi erilist ja ainult
sellele rollile iseloomulikku. Rollis olles kasvavad inimeses ootused
ja sellest tulenevalt ka vajadused ja siit edasi saab alguse, kas
ülevus või kannatused. Kui inimene kaotab oma rolli või see
võetakse temalt ära, siis kaotab ta osa endast või kui ta samastas
ennast rolliga, siis ka iseenda. Vahel muutub roll suuremaks kui
inimene, elab juba oma elu või saab tema sisu määravaks, kas elada või mitte.
Igas
rollis on inimesel vähemalt üks partner, kuid on ka neid rolle, kus
tal on mitmeid kaaslasi. Ilma partnerita poleks ka rolli. Erinevates
rollides erinevate inimestega erinev sisu – see on elu, see on
mäng, mida inimene mängib rolle omades ja vahetades, et kogeda
tundeid ja rahuldada oma vajadusi. Inimene on suurim mängur ja
rollid on tema vahendid saamaks seda, mida ta siis õppima tuli. Ilma
rollita ei ole kogemusi ega sünni sügavaid tundeid – ja just need
muudavad inimese elu huvitavaks, vaheldusrikkaks ja õppetunde
läbivaks tõukeks.
Inimene
võtab oma rolle tõsiselt, pingutab nende nimel, tahab omada ja
säilitada selle iseloomuliku, mis rolli sees on või sellega kaasas
käib. Roll annab inimesele tunde, et ta on väärtuslik, sest tal on
kaaslane, kes annab talle selle, mida ta ootab ja vajab ning kelle
jaoks saab ta realiseerida oma parema mina. Ülevus, kui inimesel on
hea, sest teisel on temaga hea või teine on nii hea, et tema tunneb
end kui taevas olevat. Kannatus, kui kasvavad rahuldamata vajadused,
siis tundub, et teisele pole inimese heaolu oluline, seega ta pole
vajalik, järelikult ei ole ta väärtuslik ja tal on selles rollis
piinavalt halb olla.
Kas
inimesel on oma rollis hea olla, kas see on see, mida ta ka päriselt
tahab omada? Kui roll toimib, siis inimene tunneb end hästi, sest ta
saab selle, miks tal seda rolli vaja läks – õnnelikul moel. Kui
roll toob kaasa valu, siis inimesele tundub, et ta on inimesena
ebaõnnestunud, sest tal ei tule välja, ta ei oska luua ja anda
endast head – kuid ka see on see, miks tal seda rolli vaja läks.
Võib olla inimene ei peaks oma rollidest jõuga kinni hoidma, sest kõik rollid ja partnerid ei sobigi ühte. Kokku saadi ja koos
oldi eesmärgi nimel – kogemus - ja see saadi sealt ka siis kui
valus oli. Roll on mäng ja mängu ei saa üleliia tõsiselt võtta.
Kannatused sünnivad, kui inimene tahab jõuga kinni hoida seda, mis
ei tööta. Ta ootab ootuses ja esitab nõudmisi kohas, kus ei leidu
seda, mida ta vajab, sest kui see oleks seal tema jaoks olemas olnud,
siis ta oleks selle saanud. Kui ta oleks oma rollipartneriga teises
rollis, siis tal ei oleks kunagi selliseid ootusi, mis kasvatavad
purunevaid lootusi, sest siis oleks see täiesti teine roll muutunud sisuga. Rollist väljudes ei ole inimesel enam kunagi teisele inimesele, rollist tulenevaid vajadusi ega ootusi, sest need võtab ta endale
siis, kui oma elus, rolli astudes, mängu alustab.
Inimene
käib ja vahetab oma rolle, valib ja vahel ka ei saa oma partnereid
valida, muudab mängu reegleid, muutub ise ja muudab oma elu –
rollid ei jää samaks, kõik muutub, sest see on mäng. Rollide sees
ja nendest väljas on Inimene, inimene suure algustähega, roll ei
anna juurde ega võta vähemaks seda, mis tema enese sees olemas oli
ja on. Seega, kui inimene kardab kaotada oma rolli teadmata, mis
temast siis saab või kes ta on – ta on alati keegi, sest ta on ja
jääb Inimeseks.
Marianne
07.09.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar