kolmapäev, 4. juuli 2018

Lohutuse leebuses





Kui soolased pisarad
silmist voolavad,
valu muserdab,
kaotus pimestab,
hääletu rebestav äng
on kui sügavaim säng.

Kas on Sul siis olemas
õlg toetuseks,
süli embuseks,
pai puudutuseks,
sõna mõistmiseks,
kuldne vaikus hingele raviks?

Kus leebes lohutuses
soe valgus paistab peale
ja võrgud hargnevad.
Kus haigele kohale puhudes,
torke sügavust nähes,
Sind tõeliselt mõistes
valuhell olek laheneb,
kokkusurutusest vabaned,
hingekriimud armistuvad,
umbes teed avanevad.

Seal valu lahustub,
lõpmatus väheneb,
Sina saad taas piirid,
helgemad värvid,
soojemad tunded.
Taas jalule tõustes
julguse iseendana
Maailmas olemas olla.


Marianne
04.07.2018.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar