Aeg-ajalt
tunneme, et meie elus on midagi puudu või üle ja meis on üsna
tungiv soov seda „midagi” juurde saada või vähemaks anda ning
kõige tavalisemateks teemadeks on rahapuudus või siis ülekaal.
Miks me ei saa puudust täidetud või ülekaalu vähendatud? Kuidas
teha ruumi sellele, mida soovime oma ellu?
Rahapuudust
tundes meil on ju tegelikult raha olemas, kuid on vähem kui
sooviksime ja see, kas seda on rohkem või vähem millestki, mis on
meie sisemine mõõdupuu märk, on meie endi hinnang sellele
mõõtmistulemusele. Energeetiliselt on see koht hõivatud, sellel on
raha nimi ja ta lihtsalt on meis olemas ning seega ei ole ta vaba
tühjus, mida täita. Energia liigub piirideta, et tasakaalustuda,
kui aga tühjust ei ole, siis sinna ei saa juurde voolata. Raha on
olemas, lihtsalt meie meelest on seda vähem, kui sooviksime.
Mis
iganes nimi meie meeltes on kui energeetiline kujutluspilt taimest,
mille oleme enda sisse istutanud. Ka raha ja ülekaal on
energeetilised taimed, millel on juured, kuid meie teema puudutab
lehetede kasvu, kas taim on kidur või on ta liiga lopsakas. Taim ei
kasva puuduses, ta sirgub vabaduses ja kuna ta on olemas, siis meie
küsimus on selles, kuidas ta kasvab. Kuidas meie suhtume mõtetes
oma taimedesse.
Kujutle
oma mõtetesse pilt nt rahataimest, vaatle teda ja tunneta, kuidas
Sina temasse suhtud. Milline ta on ja kuidas tema suhtub Sinu antud
hinnangusse? Mida tähendab sellele taimele, et teda on puudu, on
vähem, kui Sina oma mõtetes soovid? Mida oled Sina sellele taimele
andnud, et tema saaks vabalt Sinu sees kasvada? Kas tunnustad teda
või ahistad oma nõudmistega? Nüüd Sa tead, et ta on Sinu sees
olemas ning kui Sa temaga oled, siis saad Sa aru, mida ta vajab, et
kasvada.
Kui
meie antud hinnang taimele on, et meis on teda puudu, kasvab teda üha
vähem, sest meie sees on teadmine „Minul ei ole” - see on meie
sisemine energeetiline info ja taim ei kasva, sest meil ei ole teda.
Kui meie antud hinnang oma taimele on, et meis on teda üle, siis
kasvab teda üha enam, sest meie sees on teadmine „Minul on” - ka
see on meie sisemine energeetiline info ja taim vohab.
Tegemist
on meie sisemiste uskumuste ja teadvustamisega (kas teadlikult või
alateadliikult vahet ei ole). Uskudes, et „Mul ei ole”- siis
tegelikult ei olegi. Rahataim on puuduses, ta on koht energeetikas,
mis on nimeliselt hõivatud ja selle sisu on täpselt nii suur, kui
meie oma pingutustega suudame sinna anda, energeetika seda ei lisa,
sest meie sees on teadmine, et teda ei ole. Taim ei kasva, kingitusi
ei tule, energiat ei lisandu suurendamaks hulka, on vaid see, mis
läbi vaeva ja pingutuste suudame ise teenida ja see kaob kiiresti,
väheneb kiiremini, kui juurde tuleb, sest teda Ei ole. Kehakaal,
mida meis üle On, kasvab kiiresti, piisab toidu nuusutamisest,
pisikesest ampsust, kui juba kilo lisandub ning tema kahaneb
aeglaselt, suurte pingutustega, sest ta ei saa kuhugi kaduda, kuna me
teame, et ta On olemas.
Üks
asi on teadvustamine, et mida meil on või ei ole, teine oluline asi
on selles, et hoiame oma tähelepanu konkreetsel taimel ja teeme seda
läbi oma hinnangu – Minul on või Minul ei ole – ise kasvatame
või kahandame seda vastavalt oma uskumusele. Kui hoiame rahast
kinni, teadmisega, et seda on nii palju sinna maani – see aeg on
turvaline, aga sealt edasi on teadmatus, siis on meis jätkuvalt hirm
ja endiselt teadvustamine, et „Mul ei ole”.
Meie
eitused ei muuda meie sisemisi energeetilisi taimi olematuteks, kui
kord oleme juba ta istutanud, siis meie eiramine ei muuda seda, ta
võib olla meie jaoks „nähtamatu”, kuid ta on olemas. Vahel, kui
oleme häiritud, siis rahuneme, kui oskame oma tundele nime anda –
teadvustades „Minul on ..” anname kohata olnud energiahulgale
nime ja seejärel saame ta õigesse paika suunata, rahuneme, sest
leidsime lahenduse.
Seega
nime andes, anname koha ja istutame taime. Meie hinnang taimele, kas
teda on puudu, üle või parajalt ja tähelepanu fookus on see, mis
kasvatavad või kahandavad - „Minul on” või „Minul ei ole”
ning vastavalt sellele voolab energia. Vähendades tähtsust,
teadlikult vaadates, millele on tähelepanu suunatud ja
teadvustamine, et taimed on olemas, saame me oma uskumusi muuta.
Teame, et ei kasva see, mida endas teadlikult hoiame „Minul ei
ole”. Kasvab see, mida teadlikult endas hoiame „Minul on”. See
on meie sisemine kindlus ja uskumus, et nii ongi, mis muudab meie
Maailma.
Marianne
Soomemaal
24.
07 2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar