Päike virgus ja liigutas,
kiired üle maa sirutas.
Purikas räästas higistas,
hirmust silmad kinni pigistas.
Tilk tilga järel alla potsas,
nii lomp üha suuremaks kasvas.
Hang katuselt alla kelgutas,
suure hooga lompi plärtsas
ja järjest väiksemaks sulas.
Lõbus kummikupaar
nii kogemata lompi sulpsas,
ta lihtsalt tahtis näha
kui kõrgel on sääriku säär,
kuid juba vett sisse voolas,
natuke jäine ja märg
oli kevadetervitus,
mis vallatult varbast näpistas.
Kuldnokk vastu maad koputas,
ise oli vait ja kuss,
et kevadet ootav vihmauss
nina välja pistaks ja uudistaks,
siis reisumees nälga kustutaks.
Esimese kevadlille pea
mustava mulla ja kulu sees
värvilise täpina vastu siras.
Päikese poole pööratud nina
tedretähti järjest sai kirja.
Mõnusa soojuse väes
on kevad lõpuks käes
ja vallatult vulisev oja
talve maale väetiseks laotas.
Marianne
20.03.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar