Metsa
sügavuses,
lumises
vaikuses,
jalgraja
lõpus,
iidsete
puude ringis,
ilmast
ja ajast hoolimata,
üks
samblane välu
täis
maasikamarju,
kasvavate
lillede ilu.
Ootamas
seda,
kes
tuisuse ilmaga
kellegi
soovi peab täitma,
korjama
punaseid marju,
noppima
õisi õhkõrnu.
See,
kelles on usk leida,
alustades
rajal kõndi
leiab
oma eesmärgi.
Liikvele
lükkas teise tahe,
kuid
üles leida
ja
pärale jõuda
aitas
iseenda sisemine jõud.
Mõistad,
et enam ei pea
vanasse
tagasi pöörduma,
kuhu
edasi sead samme
valik siin on Sinu enese.
Marianne
05.02.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar