Kes ja kus olen Mina ise, olles rollis, rolli taga või ilma rollita

Sündides saame kaasa ning elujooksul valime iseendale erinevad rollinimed, mida kanname ja milles elame, kuid rollid loome ja täidame me ise. Rollis olles oleme koos erinevate partneritega osalised väga mitmekülgsetes suhetenäidendites. Meie rollinimi muutub vastavalt partnerile ning rolli sisu sõltub väga erinevatest teguritest, millest olulisemad on suhte eesmärk, mõte ja tasu. Me võime luua ka iseenda rollina – olla, käituda ja esineda, kellenagi, keda nimetame Minaks. Kuid, kusagil seal rolli all, taga ja kõrval, oleme iseendana olemas, sellisena, kes me tegeliku olemusena ilma mängimata oleme.

Saades või valides endale rollinime, hakkame me looma uut rolli ja igas uues suhtes sõlmime selle justkui töölepinguna. Rolli täidame kõigega, mida vähegi oskame sinna panna: iseenda soovide ja oskustega, kellegi eeskujuga, järgides soovitusi, õpetusi ja nõudmisi, õppides töö käigus, vastastikkuse koostöö tulemusega jne, ning kuhugi sinna mahutame ka iseenda, kui ära mahume. Ühest küljest loome rolli, teisest küljest kuvandit ehk iseenda välist nägu, sest mitte alati ei jää me rollis iseendaks, vaid roll elab oma elu – meie mängime ja näitleme. Kuid, kas me meeldime iseendale oma rollides mängijana?

Ajas muutuvad kõik - nii rollid, nende sisu ja eesmärk, kui ka meie ise ja partnerid ning isegi kohad, kus rollis oleme. Isegi ühes suhtes olles, võime aja jooksul mitmes erinevas rollis olla, rollinimi jääb samaks, kuid sisu ja tähendus muutuvad. Mõned rollid on lihtsad ja tavalised, kerged ning mööduvad, kuid mitmed neist on väga sügavad ja tähenduslikult olulised. Oluliste rollide juures tulevad tihti mängu tunded, pinged ja segadused, mis vahel piiravad meie vabadust, ahistavad ja teevad haiget. On rolle, millest saab välja astuda, kuid nii mitmed neist on sellised, mis jäävad meid terveks eluks saatma.

Rollinimi on saadud või oma valik, kuid see, millega me rolli täidame on meie enda looming, otsused ja vastutus. Rollid on meie töövahendid, teiste inimestega suhtlemiseks. Igal rollil on oma eesmärk, valimise põhjus ning tulemus. See, kuidas roll meile sobib, selgub rollis olemise käigus ning tulemus sõltub sellest, millisena me rolli loome ja mida ise endast sinna anname. Oluline on teadmine, kas me oleme rollides iseendana või peame, hoides endast loodud kuvandit, tulemuse saamiseks vastama partneri või Maailma ootustele. Oluline on enesetundmine - kas me oleme mõtestanud oma rollid ja iseenda tegevuse või oleme neis lihtsalt olles, tegutsedes autopiloodina, küsimata endalt, miks ja mille jaoks. Kas rollis olles vaatame ausalt endasse ja iseendale otsa? Kas me saame öelda, mis hoiab meid ühes rollis - on see kohusetunne – Mina pean ...  või on see vabadus - Mina ise tahan. Kas rollis olles oleme sõlminud iseendaga kokkuleppe nii, et sealsed tingimused, tegemised, tasu jne hoiavad meid tasakaalus ja on tõesti need, mida soovime kogeda ja maksta? Kas me julgeme rollis olles muutuda ja vajadusel rollinimest lahti lasta?

Aeg-ajalt on üsna mõistlik ning eriti vajalik on see siis, kui suhe tekitab rahulolematust, vaadata endasse ja küsida: Kas ma suudan oma rollis olla? Kes ja kas ma tahan rollis olla? Kes ma pean rollis olles olema? Kes ma tegelikult ise olen? Kui ütleme „suudan”, siis see tähendab, et mingi aja peame pingutades vastu. Kui ütleme „tahan”, siis see on soov hoida. Kui ütleme „Pean”, siis see on kohustus, ootused ja nõudmised – oleme rollis, kellegi pärast - teise inimese nimel. Kui ütleme: „Ma tean, kes mina olen, mida ma tahan ja selles suhtes ma saan seda”, siis oleme iseenda ja vabana, ei lõhu ega kohusta ennast ning see suhe on meile okey.

Elades rollina, oleme need, kes me rollis olema peame ja ütleme enda kohta „Mina olen...(rollinimi)”, kuid nii kaob „Mina ise”. Tajume oma rollist eraldi olekut, kui tunneme rollivälist vabadust, alles sel hetkel mõistame, et rollid on osa elust ja meist ning seda, et oluline on olla ja jääda igas rollis iseendaks. Nii ei kao ega lahustu me suhtesse või rolli, vaid teame ja tunneme ennast eraldi seisvana.

Marianne

03.02.2018.a

„Igal rollil on oma eesmärk, mõte, sisu ja tasu. Ma olen rollis, seega olen suhtes ja mul on ootused. Tundes ennast hästi, olen ma rahulolev, tundes end häirituna, kasvab minus rahulolematus. Rollis olles olen andnud rollile sisu, loonud minu ettekujutuse sellest rollist – kuvandi. Hoides avalikkuse ees üleval kuvandit iseendast, kes ma tegelikult ei ole, tehes oma tegemisi teiste jaoks, teen ma teeneid - ma müün iseennast ning andes, hoian sellest mõtetega kinni, sest ootan tasu – ma küll väljendan end andjana, kuid tegelikult müün ennast.”..... järgneb ...