pühapäev, 16. juuli 2017

Viha kui külaline




Viha on minu kaitsereaktsioon – kui ma ei tunne end Maailmas turvaliselt, kui ma ei tule toime sellega, mis minu sees ja ümber toimub, kui ma kardan haiget saada või valu tunda.

Vahel annab viha mulle jõudu juurde ja vahel ta raputab mind üles. Kui ta on minus kui külaline, on see okey, kuid kui ma loon talle pesa - on see relvastumine, pidev valmisolek sõjaks. Viha endas kandes, lõhkusin end seesmiselt - see oli kui sisemine vulkaan, mis kogunes ja kogunes ning otsis salvestunud energia vallandumiseks päästikut. Siis olin ma üleni üks suur vihatunne, keskmeks viha, mis kasvas ja kosus aina suuremaks, ma ei näinud ümbrust, ei kuulnud iseennast ega teadnud, mida ma teen või, kuidas käitun.

Haiget saanud ja end hüljatuna tundnud laps minus vajas viha, sest see andis jõudu seista üksi Maailma vastu. Minus oli teadmine, et ilu, armastus ja headus on väljaspool mind, seal Maailmas, kus ei olnud minu jaoks kohta. Hirm haiget saada tekitas trotsi, mida toitsin vihaga, et mitte tunda. Ilu, armastus, headus ja kuulumine tekitasid soovi kogeda, kuid otsisin neid kohtadest, kust teadsin, et minule ei ole ruumi, või läksin ära, enne kui ruum avardus. Tundsin valu, kui nägin neid Maailmas. Mulle tundus, et vaid lähen, võtan ja olen, kuid ikka jäid nad ihaldatuteks ja kättesaamatuteks. Jah, ma soovin – õhin ja usaldus, pettumus – see ei olnud mulle, valu – üksindusest, viha – Mina saan üksi hakkama.

Mäletan, et lihvisin uksepiita, astusin korraks klaveri juurde, vaatasin telefoni, millest kuulasin lugu Buddha armastusest ja mõtlesin, et - Mul on luba. Ma luban endal tunda armastust – selle vilksatanud mõttega vajutasin lülitit. Peale seda on enne ja nüüd. On mälestus käitumisest, tundest, aga see on minust väljaspool. Enne seda kasvas lugu minu sees, kuid nüüd oli ta läinud. Püüdsin teda tagasi tõmmata, teda uuesti kuulata, kuid ta oli juba läinud. Vaid üks mõte, õiges kohas, õigel hetkel ja mina olingi tasakaalus...

Marianne
16.07.2017.a


Üks ohutu ja turvaline viha lahustamise viis on keele hammaste vahel hoidmine, see lõdvestab pinges olevad lõualihased (ca 5 min korraga) – töötab, sest olen praktiseerinud.

Kommentaare ei ole: