pühapäev, 2. juuli 2017

VABADUS



Minu tunded sel hetkel olid minu reaktsioon, mille käivitasin kui tundsin, et pean endas olemise asemel tegelema välise heaoluga. Minu tunded olid protestiks: ma jonnisin, ärritusin, vihastusin jne – see oli minu kaitse välise koputuse peale. Mul oli alati vabadus valida, kuid soovides endast kinni hoida, ei astunud ma valiku vabaduse hetke sisse vaid käivitusin koheselt.

Mitte kusagil ei ole kirjapandud reegleid, mida väline saaks näpuga järge pidades kontrollida, kuidas pean või ei pea käituma, olema, valima. Kui ma varem tundsin, et olen ilma- ja väljajäetud, siis nüüd tajusin vabadust ja õigust olla ma ise, et mina ei peagi püüdma meeldida, tekitades sellega iseendas konflikte kui soovisin olla üks, kuid tundsin, et olin kohustatud olema teine, kes vastaks välise ootustele ja reeglitele.

Mina ei ole ühegi välise peegeldus, et tema saaks parandada oma enesetunnet kui vaatab minusse kui peeglisse ning näeb iseennast parema ja õigemana. Mina lõpetan välise peegeldamise kui tean, et olen vaba ise olema, valima ja elama, olles täpselt nii nagu soovin ka siis kui väline on olemas või mitte.

Siiras ja puhas rõõm olla vaba tunnetest, mis piirasid, hoidsid vangis ja värvisid olemise tumedaks. Kui ma enam ei ole mälestus mälestustest, siis olen ma Mina. Kui tean, et ei peagi reageerima, käituma või meeldima, siis tunnen ja tean oma väärtust. Mina olen vaba valima, sest minus on vabaduse kergus ja sillerdav rõõm iseendaks olemisest.


Marianne

02.07.2017.a

Kommentaare ei ole: